Täna Riigikogus 90 poolthäälega vastuvõetud
saneerimisseadus on reformierakondlase Hanno Pevkuri teatel esimene täideviidud
samm Eesti majanduse kasvule pööramiseks.
Mõned päevad tagasi käis Reformierakond välja 7 sammu, mis peavad viima Eesti uue majanduskasvuni, kus üheks eesmärgiks oli ka saneerimisseaduse vastuvõtmine nii kiiresti kui võimalik.
Pevkuri sõnul on väga positiivne, et Riigikogu suutis reageerida antud majandusolukorras väga kiiresti ja tuua saneerimisseaduse jõustumine esialgu planeeritust pool aastat varasemaks. ’’Nüüd võib öelda, et majandusraskustes ettevõtted saavad endale uue saneerimisseaduse näol kena jõulukingituse, mille abil õnnestub oma ettevõte ehk päästa pankrotist ja edasi tegutseda,“ ütles Pevkur.
Reformierakonna 7 sammu uue majanduskasvuni seab eesmärgiks veel muuhulgas kiire euro kasutuselevõtu, „Eesti kui ettevõtluskeskkonna“ loomise, tööjõuturu korrastamise, energiajulgeoleku tagamise ja lähtumise põhimõttest - vaba turg ning vaba kodanik.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Ria Novosti vahendab Venemaa hoiuste
tagamise fondi (Agenstvo po strahovaniju vkladov, ASV - toim) peadirektori
Aleksandr Turbanovi prognoosi, mille kohaselt kaob saneerimise käigus Venemaalt
20-40 panka.
Homme arutab valitsus kooskõlastusringi
läbinud ning täiendatud saneerimisseaduse eelnõu, mis heakskiidul saadetakse
riigikokku, avaldas justiitsministeerium äsja aripaev.ee-le.
Majandusministeeriumi andmetel võib
saneerimist kontrolliv nõustaja nõuda ettevõtte tervendamiseks
innovatsiooni, ehkki saneerimisseadusse seda sõna-sõnalt valatud pole.
Pankrotihaldur Uno Feldschmidt ütles
aripaev.ee-le, et tema hinnangul oli saneerimisseadust vaja. Ehkki Feldschmidti
käe all on saneerimist katsetanud mitu maksejõuetuks tunnistatud ettevõtet, on
neist uuele elule ärganud vaid üks - Alexela Oil.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.