• OMX Baltic0,04%307,88
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,08%1 448,65
  • S&P 500−0,37%7 472,79
  • DOW 300,29%51 712,71
  • Nasdaq −1,32%26 166,6
  • FTSE 100−0,95%10 339,2
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%85,32
  • OMX Baltic0,04%307,88
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,08%1 448,65
  • S&P 500−0,37%7 472,79
  • DOW 300,29%51 712,71
  • Nasdaq −1,32%26 166,6
  • FTSE 100−0,95%10 339,2
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%85,32
Majandusministeeriumi andmetel võib saneerimist kontrolliv nõustaja nõuda ettevõtte tervendamiseks innovatsiooni, ehkki saneerimisseadusse seda sõna-sõnalt valatud pole.
Kuna viimastel aastatel on majandusminister Juhan Parts korduvalt rääkinud, et odava tööjõu aeg on läbi ja Eesti ettevõtted vajaksid ellujäämiseks innovatsiooni, palus aripaev.ee ministeeriumil kommenteerida, kas ja kuidas lisada seadusse, et saneeritavates ettevõtetes viidaks läbi n-ö kohustuslik innovatsioon.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi peaspetsialist Kadri Mats vastas: "Saneerimiskava väljatöötamise eesmärk ongi tagada, et lähitulevikus toimuks ettevõttes mingisugune arenguhüpe, seda kas siis läbi protsessi- või juhtimisinnovatsiooni või mõne muu jätkusuutlikku muutuse, vastasel juhul ei saa me rääkida saneerimisest st ettevõtte tervendamisest, restruktureerimisest, vaid ettevõtte likvideerimisest. Eks saneerimisnõustaja üks ülesanne ongi ettevõtetele uus hingamine anda, üheks meetodiks võib olla ka näiteks protsessi- või juhtimisinnovatsioon."
Ühtlasi küsis aripaev.ee, et kui ettevõte vajaks innovatsiooni, kolimist odava tööjõuga riiki või kinnipanekut, mis välistab ministeeriumi hinnangul selle, et algatatud saneerimisprotsess majandusseisu parandamise asemel hoopis ei halvenda võlausaldajate olukorda.
"Saneerimisnõustajal on kohustus jälgida ettevõtja poolt tehtavaid tehinguid, et need oleksid vajalikud ettevõtte ümberkorraldamiseks või igapäevaseks käigushoidmiseks. Kui selgub, et ettevõtja teeb tehinguid, mida võib pidada vara väljakantimiseks, on nii saneerimisnõustajal kui ka võlausaldajal endal õigus peatada saneerimismenetlus. Lisaks on võimalus vara väljakantimise tehingud hilisema pankrotimenetluse käigus tagasi saada," ütles Mats.
Ta lisas, et makseraskustesse sattumine ei pruugi alati tähendada, et ettevõtja on pahatahtlik või et tema äriplaan on halb. "Võimalik, et hoopis ettevõte käivitamisfaasis tehti kulude arvestamisel vigu, kuid äriplaan on pikas perspektiivis siiski hea. Sellisel juhul on võimalik läbi saneerimiskava koostamise, et võlausaldajatest saavad võlgnik-ettevõtte omanikud," sõnas Mats.
Saneerimisseaduse eelnõu töötas välja justiitsministeerium. Valitsus kinnitas tänasel istungil eelnõu ja nüüd saavad sellesse täiendavaid muudatusi teha riigikogu liikmed.

Seotud lood

Uudised
  • 10.09.08, 15:38
Uus eelnõu päästab võlausaldajate rünnakuist
Homme arutab valitsus kooskõlastusringi läbinud ning täiendatud saneerimisseaduse eelnõu, mis heakskiidul saadetakse riigikokku, avaldas justiitsministeerium äsja aripaev.ee-le.
Uudised
  • 10.09.08, 19:49
Jurist: saneerimisseadus tuleks kähku käivitada
Saneerimisseadust välja töötanud advokaadibüroo Raidla Lejins Norcous nõunik Martin Käerdi ütles, et see tuleks käivitada enne kui ettevõtjad maksejõuetuks muutuvad.
Uudised
  • 11.09.08, 16:25
Ettevõtete innovatsioonivajadus vihastas Langi
Saneerimisseaduse eelnõu tutvustanud justiitsminister Rein Lang läks valitsuse pressikonverentsil silmnähtavalt endast välja, kuuldes, et majandusraskustesse sattunud ettevõtted vajaksid hädasti innovatsiooni.
Uudised
  • 10.09.08, 16:56
Pankrotihaldur: saneerimisseadust oli vaja
Pankrotihaldur Uno Feldschmidt ütles aripaev.ee-le, et tema hinnangul oli saneerimisseadust vaja. Ehkki Feldschmidti käe all on saneerimist katsetanud mitu maksejõuetuks tunnistatud ettevõtet, on neist uuele elule ärganud vaid üks - Alexela Oil.
  • ST
Sisuturundus
  • 12.06.26, 15:29
Põllumees ei osta enam toodet, vaid kindlustunnet
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele