- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,62%7 723,47
- DOW 300,41%53 685,49
- Nasdaq 1,23%26 451,98
- FTSE 100−0,74%10 797,95
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,35
- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,62%7 723,47
- DOW 300,41%53 685,49
- Nasdaq 1,23%26 451,98
- FTSE 100−0,74%10 797,95
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,35
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kümme müüti ajust: maha raiutud pea säilitab lühikeseks ajaks teadvuse
Giljotiini leiutamisega seoses sai pea maha
raiumisest mõneks ajaks üks eelistatuimaid hukkamisviise. Enamikus riikides, kus
surmanuhtlus säilinud, on see hukkamisviis siiski tänapäevaks teiste meetoditega
asendatud.
Giljotiin on kahtlemata tõhus riistapuu, sest peata inimene on ilma igasuguse kahtluseta surnud. Ka surm ise tuleb väidetavalt kiirelt ja valutult, kuid kas see ikka on nii? Peagi hakkasid levima müüdid ilma kehata peadest, mis pilgutasid silmi või vaatasid inimestele põlgust täis näoga otsa, olles justkui teadvusel.
Giljotiin leiutati Prantsuse revolutsiooni päevil ning sellest ajast pärinevad ka vastavad legendid. Jean-Paul Marat’ mõrvanud Charlotte Corday hukati giljotineerimise läbi. Marat’ oli rahva seas väga populaarne ning pärast giljotiinitera langemist korjas üks timuka abilistest pea maast üles ning lõi seda näkku. Pealtvaatajate tunnistuste kohaselt suunas Corday selle peale silmad lööjale ning vaatas teda vastikustundest täidetud pilguga.
Legend levis ning üks kuulsamaid katseid selle tõepärasust hinnata viidi läbi Prantsuse teadlase Antoine Lavoisier’ poolt, kes pilgutas peale pea maharaiumist silmi ning oli palunud hukkamist jälgival sõbral silmapilgutused kokku lugeda. Novaator on sellest ka varem kirjutanud: Antoine Lavoisier – vabariigile mittevajalik geenius.
Uue hoo sai legend 1905. aastal, kui prantsuse arst Gabriel Bearieux jälgis Languille’i nimelise mehe hukkamist. “Kohe pärast hukkamist liikusid tema silmalaud ebaregulaarselt viie kuni kuue sekundi jooksul. Ma hüüdsin tema nime ning ta tõstis aeglaselt silmalaud ning fokuseeris vaate. See juhtus ka teist korda, kuid kolmandal korral ma vastust ei saanud,” kirjutas Bearieux.
Need lood näivad toetavat hüpoteesi, et ilma kehata pea võib lühikeseks ajaks säilitada teadvuse. Enamik arste toetab aga tänapäeval pigem seisukohta, et ülalkirjeldatud silmalaugude liikumine tuleneb näolihaste reflektoorsest tõmblusest ega oma tahtelist põhjust. Südamest ja seega hapnikust äralõigatud pea vajub silmapilkselt koomasse ning sureb kiirelt. Teadvus peaks arstide sõnul kaduma maksimaalselt kahe kuni kolme sekundi jooksul.
Seega on jutud kuni 30 sekundit ilma kehata pea säilitatud teadvusest ilmselt tugev liialdus. Küll on aga selge, et giljotineerimine pole üsna kindlasti humaanne ega valutu. “Surm saabub aju ja selgroo vahelise ühenduse ning neid ümbritsevate kudede läbilõikamise teel. See peab ohvrile põhjustama lühiajalist, kuid väga intensiivset valu,” ütles Harold Hillman. Peamiselt seetõttu ongi giljotiinist või pea maha võtmisest üldiselt tsiviliseeritud riikides tänapäeval loobutud.
Seotud lood
Üks kiiremaid ja valutumaid viise surra,
eeldusel, et timukas on kogenud, kirves terav ning hukatav püsib paigal.
Täna 30 aastat tagasi kaotas Tuneesia
immigrant Hamida Djandoubi Prantsusmaal Marseilles's viimase inimesena
giljotiinis pea.
See on ilmselt kõige levinum müüt. Erinevas
vormis olevat seda mõtet väljendanud mitmed kuulsad inimesed, teiste hulgas ka
Albert Einstein. Kust sai see alguse?
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
5
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Viimased uudised
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele