- OMX Baltic−0,31%313,58
- OMX Riga0,31%951,61
- OMX Tallinn−0,07%2 143,26
- OMX Vilnius−0,47%1 500,22
- S&P 500−0,02%7 675,7
- DOW 30−0,21%53 463,88
- Nasdaq −0,08%26 130,2
- FTSE 100−0,41%10 833,74
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,51
- OMX Baltic−0,31%313,58
- OMX Riga0,31%951,61
- OMX Tallinn−0,07%2 143,26
- OMX Vilnius−0,47%1 500,22
- S&P 500−0,02%7 675,7
- DOW 30−0,21%53 463,88
- Nasdaq −0,08%26 130,2
- FTSE 100−0,41%10 833,74
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,51
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Täna ajaloos: Giljotiin lõikas viimase pea
Täna 30 aastat tagasi kaotas Tuneesia
immigrant Hamida Djandoubi Prantsusmaal Marseilles's viimase inimesena
giljotiinis pea.
Mees saadeti tapalavale, sest oli vägistanud ja mõrvanud oma tüdruksõbra kättemaksuks selle eest, et viimane oli teavitanud võime sellest, et mees sundis naist prostitutsioonile.
Kuigi giljotiini seostatakse eeskätt Suure Prantsuse revolutsiooniga, pole riistapuu üldse Prantsuse päritolu. Erinevaid seadmeid kasutati peade mahalõikamiseks mitmetes Euroopa riikides juba ammu enne seda, kui kuninganna Marie Antoinette ja Robespierre Pariisi kesklinnas toonasel Revolutsiooni (tänasel Concorde'i) väljakul pea kaotasid.
Täpsed arvud puuduvad, kuid hinnanguliselt kaotas revolutsiooni järel puhkenud terrorilaines aastail 1793 - 1794 Prantsusmaal pea 15 000 - 40 000 inimest.
Esimene dokumentaalne teade giljotiini kohta pärineb 1307. aastast. Iirimaal kasutati Neitsiks kutsutud riistapuud selleks, et õiglust jalule seada. 15. sajandist on teateid giljotiini kasutamise kohta Itaaliast ja Šveitsist. Keskajal oli protseduuri eesmärgiks põhjustada ohvrile lõpu eel võimalikult palju piina ja valu.
Prantsuse kuningas Louis XVI võttis giljotiini kasutusele inimlikku hukkamisvahendina. Peagi sai Louis XVI ise kaelal tunda, kui inimlik see vahend tegelikult oli.
Giljotiinist oli vaimustuses ka Hitler, seade oli kasutusel ka Saksamaal ning sõja järel ka Lääne-Saksamaal, mil seda meetodit kasutati viimast korda hukkamisel 1949. aastal.
Enne Djandoubi hukkamist oli giljotineerimine Prantsusmaal suure kriitikatulva all ning see kriitika sai veelgi hoogu, kui arstid teatasid, et Djandoubi pea oli kontaktne veel 30 sekundit pärast hukkamist.
Tähelepanekuid, et giljotineeritute pead püsisid ilma kehata elus, oli tehtud varemgi. 1905. aastal giljotineeritud Henri Languille vaatas tunnistajale otsa, kui see oli hüüdnud ta nime. Seda üsna tükk aega pärast seda, kui pea ja keha olid eraldatud.
Ametilikult keelas Prantsusmaa surmanuhtluse 1981. aastal. USAs pole giljotiini ametlikult kunagi kasutatud, kuid 1996. aastal pakkus Georgia osariigi kohtunik giljotiini asenduseks elektritoolile, et hukatute organeid saaks kasutada doonoritele siirdamiseks. Idee ei leidnud toetust.
Seotud lood
Üks kiiremaid ja valutumaid viise surra,
eeldusel, et timukas on kogenud, kirves terav ning hukatav püsib paigal.
Giljotiini leiutamisega seoses sai pea maha
raiumisest mõneks ajaks üks eelistatuimaid hukkamisviise. Enamikus riikides, kus
surmanuhtlus säilinud, on see hukkamisviis siiski tänapäevaks teiste meetoditega
asendatud.
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
5
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Viimased uudised
Eesti ohuhinnang pole muutunud
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele