Riigi rahaseis on nii nigel, et enamik
maavahetajaid, kelle kaitsealused maatükid on riik ära osta lubanud, peavad
müügiga võib-olla kümmekond aastat ootama, kirjutab Maaleht.
Sel esmaspäeval tegi maa-amet varem vahetada soovitud looduskaitsemaade riigile ostmises avapaugu, kui järjekorras esimesena kirjas olev Lääne-Virumaa mees Tiit Reinhold sai lõpuks hinnapakkumise. Hind aga, mida riik Reinholdile Järvamaal Endla veekaitseala sihtkaitsevööndis asuva maatüki eest pakub, on naeruväärne – kasvav mets pluss maa ruutmeetri eest – 12 senti.
Riigi pakutud hind maatüki eest on ruutmeetri kohta väiksem kui sama maa pealt aastas makstava Natura metsatoetuse ruutmeetrihind. Samuti on see väiksem summast, millega Reinhold maa mitme aasta eest vahetustoimingu tarvis ära hinnati.
Seotud lood
Äriuudiste portaal biznews.lv kirjutab Läti
kinnisvaraeksperdile viidates, et Lätis ei tasu enam uut korterit osta, kuna
uute ja järelmüügikorterite hinnad erinevad kuni kaks korda.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.