Kes tappis Wall Streeti?

Mis küll valesti läks, et pealtnäha nii hästi toiminud finantssüsteem kokku kukkus?

Kahtlusalustest juba puudu ei tule. Kas vastutavad hoolimatud laenuandjad, kes pakkusid naeruväärselt madalaid intressimäärasid ja ähvardasid trahvidega laenu ennetähtaegse tagasimaksmise eest? Võib-olla, aga ega laenuandjad poleks neid tingimusi pakkunud, kui nad poleks uskunud kinnisvarahindade tõusu.

Ehk on siis süüdlaseks 1990. aastatel tekkinud kinnisvaramull ja Alan Greenspani aegse Föderaalreservi vastumeelsus see tühjaks pumbata? Olgu kuidas on, riskantseid laenudega tagatud väärtpabereid anti välja hoopis suuremal hulgal, kui püsivaks laenutegevuseks tarvis oleks läinud.

Olgu, kriis poleks nii kaugele arenenud, kui kõikvõimalikud finantsasutused poleks suurema tootluse nimel asjale sellist finantsvõimendust andnud. Aga kus olid siis reitinguagentuuride silmad? Oleksid nood oma tööd korralikult teinud, poleks turud ometi nii palju investoreid kaasa tõmmanud.

Või on süüdlased hoopis teisel pool maakera? Olid ju Aasia pered ja dollareid koguvad välismaa keskpangad need, kes lasid säästudel üle ääre ajada, mis surus reaalsed intressimäärad miinustsooni ja küttis omakorda üles USA kinnisvaramulli.

Aga äkki tekkis suurim jama hoopis sellest, et USA rahandusministeerium mängis kriisi puhkemisel oma kaarte kehvasti. Kas ei külmutanud laenuturgusid lõplikult siiski mitte USA rahandusministri Henry Paulsoni otsus Lehman Brothersile mitte appi minna? Finantssüsteem muutus mittefunktsioneerivaks pärast seda otsust. Kui Paulson oleks ka Lehmani maksumaksja rahaga päästnud, oleks Wall Street ehk veel elavate kirjas.

Ehk on mõttetu otsida seda ühtainukest asja, mis oleks võinud teisiti minna. On ju lohutav mõelda, et see oli nn täiuslik torm ehk harvaesinev olukord, kus mitmed halvad asjaolud ühele hetkele kokku satuvad.

Nii et mida näitab meile siis Wall Streeti lahkamine? Oli see enesetapp? Mõrv? Juhuslik surm? Või harvaesinev organite üldine ülesütlemine? Ilmselt ei saa me seda kunagi teada. Ning sellepärast on ka seadusandjate uued regulatsioonid ja abinõud kaheldava mõjuga ning võime kindlad olla, et see finantskriis ei jää viimaseks.