Past ja Partnerid Suhtekorralduse OÜ
juhatuse esimees Aune Past ütles, et finantskriisi meediakajastuses oleks
mõttetu midagi piirata, kuna ajakirjaniku eetikat ega südametunnistust ei saa
kuidagi riiklikult reguleerida.
"Ajakirjaniku eetikat ega südametunnistust ei saa kuidagi riiklikult reguleerida,“ vastas Past päevaküsimusele, kas Eesti peaks sarnaselt Venemaaga meedia n-ö ära keelama. "Nagu igas ettevõtluse alal, ta vaagib üheltpoolt eetikat ja teiselt poolt isikliku ettevõtte ja ettevõtte omanike kasu," lisas ta.
"Tihtilugu tuleb teha elus otsuseid, kus kasuminumber ei kasva nii kiiresti, kui sa tahad. Sellepärast, et see tundub su südametunnistusele, et see on õigem käitumine," selgitas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Past leiab, et meedias puudub kriisi kajastamisel kahepoolne kommunikatsioon. "Tahaksin öelda, et ärge külvake paanikat, aga see oleks väga lihtne variant. Kus on see teine pool, kus on kahepoolne kommunikatsioon, kus on see usaldusväärne ekspert," küsis ta.
"Kui kõik ütlevad, et nad ei oska rääkida, siis ajakirjanikud võiksid vaadata, et kes meil on need inimesed, kes saavad palka selle valdkonna eest. Kas nad räägivad või ei räägi ja miks nad siis ei räägi," ütles Past.
Seotud lood
Infotehnoloog Linnar
Viigi arvates ei peaks Eesti meedia sõna krahh kasutamist vältima,
nagu seda on Kremli palvel teinud Vene riiklikud telekanalid - filter sõnale
krahh külvab rohkem paanikat, kui vaja on.
Kremli ametnikud ütlesid Vene riiklikele
telekanalitele, et kajastage aastakümne suurimat aktsiate kukkumist minimaalselt
ja vältige väljendite finantskriis ja kollaps kasutamist, kirjutas Moscow
Times.
Infotark ASi tegevjuht Jüri Ross ütles, et
finantskriis pole riiklik saladus ning selle kajastamist meedias ei tohiks
piirata. Vastasel juhul oleks tegemist inimeste põhiõiguste,
informatsioonile ligipääsemise piiramisega.
Sakala peatoimetaja ja pressinõukogu
esimees Eve Rohtla ütles, et ajakirjandus ei peaks finantskriisi
kajastamisel seadma piiranguid, vaid enne kõike jälgima majandust
kriitiliselt, kuna selle taga on raha, paljude inimeste saatus ja
nende töö.
Eesti tee iseseisvuse taastamiseni oli tihedalt seotud keskkonnaalaste protestidega, millest algas ka keskkonna-alane koostöö Põhjamaade naabritega.