Infotark ASi tegevjuht Jüri Ross ütles, et
finantskriis pole riiklik saladus ning selle kajastamist meedias ei tohiks
piirata. Vastasel juhul oleks tegemist inimeste põhiõiguste,
informatsioonile ligipääsemise piiramisega.
"Kindlasti mitte," vastas Ross päevaküsimusele, kas Eesti peaks sarnaselt Venemaaga meedia n-ö ära keelama.
"See oleks inimeste põhiõiguste ja informatsioonile pääsemise piiramine. Tegemist pole ju riikliku saladusega," lisas ta.
Samuti arvab Ross, et päriselt ei saa ka nõuda sõnade: kollaps, finantskriis ja krahh keelustamist. "Eks see rahva mõistusest ja tervisest sõltub, kuidas nad interpreteerivad neid sõnu," märkis ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Rahvusvaheliste uuringute järgi meie haridustase ei ole kehvem kui teistel naaberrahvastel, võiksime tugevaks jääda," ütles Ross.
"Igaüks üritab oma parimat anda, kas hoides või müües aktsiaid. Iseküsimus, kui õigesti keegi käitub just antud päeval ja antud hetkel. Igakord pole paaniline müümine vale, see võib ka õige olla. Peabki paaniliselt müüma, et päästa seda, mida veel päästa annab. See sõltub konkreetsest olukorrast ja portfellist," rääkis ettevõtte tegevjuht.
Rossi sõnul peab meedia kindlasti jätkama tempokat finantskriisi kajastamist. "Mida rohkem kajastatakse, seda selgemaks see rahvale saab. Kõik protsessid, allhoovused, mis sellistel puhkudel aset leiavad."
"Oleme kapitalismis olnud, kuid meil jäi suur hariduslik vahe sisse võrreldes teiste Lääne riikidega. Meedia peab kriisi kajastamist jätkama, need on õppetunnid, ega kooli raha peab ikka maksma," sõnas Ross.
Seotud lood
Täna riigikogu majanduskomisjonis esinedes
pani Eesti Panga asepresident Märten Ross ettevõtjatele südamele, et
need oleksid praeguses majanduskliimas vajadusel valmis kiiresti ümber
orienteeruma.
Kremli ametnikud ütlesid Vene riiklikele
telekanalitele, et kajastage aastakümne suurimat aktsiate kukkumist minimaalselt
ja vältige väljendite finantskriis ja kollaps kasutamist, kirjutas Moscow
Times.
Past ja Partnerid Suhtekorralduse OÜ
juhatuse esimees Aune Past ütles, et finantskriisi meediakajastuses oleks
mõttetu midagi piirata, kuna ajakirjaniku eetikat ega südametunnistust ei saa
kuidagi riiklikult reguleerida.
Infotehnoloog Linnar
Viigi arvates ei peaks Eesti meedia sõna krahh kasutamist vältima,
nagu seda on Kremli palvel teinud Vene riiklikud telekanalid - filter sõnale
krahh külvab rohkem paanikat, kui vaja on.
Eesti tee iseseisvuse taastamiseni oli tihedalt seotud keskkonnaalaste protestidega, millest algas ka keskkonna-alane koostöö Põhjamaade naabritega.