Sakala peatoimetaja ja pressinõukogu
esimees Eve Rohtla ütles, et ajakirjandus ei peaks finantskriisi
kajastamisel seadma piiranguid, vaid enne kõike jälgima majandust
kriitiliselt, kuna selle taga on raha, paljude inimeste saatus ja
nende töö.
"Igasugune keelamine vaba mõtteavalduse teemadel on absoluutselt väär," vastas Rohtla päevaküsimusele, kas Eesti peaks sarnaselt Venemaaga meedia nö ära keelama.
"Eriti puudutab see demokraatlikku ühiskonda ja selle eeltingimus on kommunikatsioonivabadus. Vaba ajakirjandus on selle saavutamise vahendi eeldus," lisas ta.
"Ajakirjandus teenib avalikkust ja avalikkuse õigust, mis eeldab tõest ja igakülgset teavet kõige selle kohta, mis ühiskonnas toimub ja ajakirjandus peabki kriitiliselt jälgima, poliitilist ja igasugust majanduslikku võimu teostamist," sõnas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Majandust ennekõike, sest et selle taga on raha, seal taga on paljude inimeste saatus, nende töö ja nende töö säilimine," rääkis Rohtla.
"Aga teiselt poolt ju teatavasti igasugune vabadus eeldab vastutust," märkis ta.
Rohtla lisas, et paanika külvamine ja mustades toonides rääkimine pole õigustatud. "Sõna krahh kasutamisele mõelda - kui see on õigustatud, siis on ta õigel kohal."
Seotud lood
Past ja Partnerid Suhtekorralduse OÜ
juhatuse esimees Aune Past ütles, et finantskriisi meediakajastuses oleks
mõttetu midagi piirata, kuna ajakirjaniku eetikat ega südametunnistust ei saa
kuidagi riiklikult reguleerida.
Infotehnoloog Linnar
Viigi arvates ei peaks Eesti meedia sõna krahh kasutamist vältima,
nagu seda on Kremli palvel teinud Vene riiklikud telekanalid - filter sõnale
krahh külvab rohkem paanikat, kui vaja on.
Vene majandusleht Vedomosti kutsub oma
lugejaid üles kirjutama, kuidas finantskriis neid isiklikult mõjutanud on.
Kuna Aasia ja Euroopa börsid kukkusid viie
aasta madalamale tasemele, lükkas Venemaa turgude järelevalve teostaja Micexi ja
RTSil kauplemise algust edasi.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.