Uus töölepinguseadus toob rohkelt kohtuvaidlusi

Kui riigikogu seaduse vastu võtab, hakkab see kehtima tuleva aasta 1. jaanuarist. Kas nii aga ka tegelikult juhtub, ei oska hetkel keegi öelda. Eelmine töölepinguseadus oli eelnõu staatuses kümme aastat, märkis Kruusmaa.

Uus töölepinguseadus muudab olukorra keerulisemaks kasvõi seetõttu, et vaidluse korral lahendataks osa asju vana seaduse ja osa uue järgi. "Seaduse seletuskiri on paksem kui seadus ise ja seal on vist kirjas soovunelmad, sest seletuskiri ei lähe seaduseelnõuga kokku, aga sellest ei hakka ma lähemalt rääkima," kritiseeris Kruusmaa.

"Vaidlusi tuleb ilmselt senisest rohkem ja kohtupraktika hakkab mängureegleid paika panema. See ei pruugi olla tööandja kasuks, võib-olla teeb tööandja elu hoopis keerulisemaks," lisas ta.

Uue asjana võib töötajalt kahju hüvitamist nõuda mitte ainult tema tööandja, vaid ka tööandja võlausaldaja. Nõuet töötaja vastu saab esitada kolme aasta jooksul.

Töölepingu võib edaspidi üles ütelda ka töötaja haiguse ja puhkuse ajal. Praegusel juhul on rasedal kaitse lahtilaskmise vastu, kuid uuest aastast enam mitte. Uue seaduse järgi maksab tööandja hüvitist vaid koondamise puhul ja teeb seda ühe kuu palga ulatuses.

Hetkel on nii, et kui tööandja rikub lepingut ja töötaja nõuab töölepingu lõpetamist kiirendatud korras, tuleb talle maksta kahe kuu palk. Edaspidi on aga nii, et tööandjal tuleb lepingu rikkumise eest maksta lahkuvale töötajale kolme kuu palk. "Töövaidluskomisjonid soovitavad seda kasutada, sest see töötaja on tõesti loll, kes ei leia töölepingust punkti, mida tööandja rikub," ütles Kruusmaa ja lisas, et ta isiklikult sellist seadusega nipitamist ei salli.