- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,8
- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,8
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uus Airbus uuenenud Tallinna lennujaama ei mahu
Täna pidulikult avatud laiendatud
reisiterminaali ja lennuliiklusalaga Tallinna lennujaam võib küll vastu võtta
suuri lennukeid nagu Boeing 747, kuid Euroopa rivaali Airbusi tootmises
olev maailma suurim reisilennuk Airbus 380 siia ei mahuks.
„Ehk ei ole vaja ka,“ ütles AS Tallinna Lennujaam juhatuse esimees Rein Loik, ehkki ka Tallinna lennujaama huvi on kiiresti edasi areneda.
Reisijatele tähendab täna avatud uuenenud lennujaam eelkõige suuremat mugavust ja vähemat ajakulu – näiteks on senise kahe turvavärava asemel nüüd viis ning palju on uudseid tehnoloogilisi lahendusi. Kahekordistuvad ka võimsused kaupade transportimiseks.
Juba vähem kui kümne aasta pärast oleks Tallinna lennuvärav aga jälle liiga kitsas – eeldusel, et senine reisijate arvu kasvutempo jätkub.
Laiendus- ja rekonstrueerimistööde järel suudab uuendatud lennujaam nüüd teenindada 2,5 miljonit reisijat aastas. Mullu teenindas lennujaam 1,7 miljonit reisijat ning selle aasta esimese kaheksa kuuga 1,25 miljonit . Läinud aasta sama perioodiga võrreldes on reisijate arv tänavu üle 10% kasvanud. Aasta lõpuks loodab lennujaam reisijate arvu kasvu 1,83 miljonile, ütles Rein Loik.
„Minu soov ongi, et see tänane ehitus jääks meile võimalikult lühikese ajaga väikseks,“ ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. „Peame mõtlema juba uue investeeringu peale,“ lisas ta.
Kokku läksid lennujaama laiendamis- ja lennuliiklusala rekonstrueerimistööd maksma 1,2 miljardit Eesti krooni. Sellest 830 miljonit tuli ELi ühtekuuluvusfondist ning ülejäänud osa moodustas laenuraha Põhjamaade Investeerimispangast (NIB) ja SEBst.
Reisiterminaali ehitas AS Skanska EMV, kellele see oli üks viimase aja suuremaid avaliku sektori objekte.
„Enda kiituseks tahaks öelda, et saime hästi hakkama,“ ütles AS Skanska EMV juhatuse esimees Olle Horm. Ehitustöid teostati ilma oluliste katkestusteta lennujaama töös.
Pidulikul avamisel teatas peaminister Andrus Ansip, et valitsuse otsuse järgi hakkab lennujaam tuleva aasta märtsist kandma nime Lennart Meri Tallinna lennujaam.
Täna saab Tallinna lennujaamast regulaarlendudega lennata 27 sihtpunkti ning siit lendab 14 lennufirmat. Estonian Airi turuosa on 42%.
Seotud lood
Lennukitootja Airbus omanikfirma EADS
jõudis kolmandas kvartalis taas kasumisse, saates tehastest välja
rohkem maailma suurimaid reisilennukeid Airbus A380. Ettevõte
tõstis ka aasta kasumiprognoosi.
Tallinna Lennujaama juhatuse esimees Rein
Loik ütles, et järgmisel aastal lõpetatakse ühe kaubaloa ehitus ning alustatakse
veel ühe lao laiendusega. Võimalik, et ka parkimismaja ehitusega, mis on
detailplaneeringus ette nähtud.
Leedu lennukompanii flyLAL on kaevanud
kohtusse Riia lennujaama soodustused Läti lennukompaniile airBaltic, mis
väidetavalt kahjustavad konkureerivaid lennufirmasid ning on konkreetselt
flyLALile maksma läinud 900 miljonit Eesti krooni.
Täna õhtul avati pidulikult vastvalminud
Tallinna Lennujaama laiendus. Oma avakõnes teatas peaminister Andrus
Ansip lennujaamale Lennart Meri nime andmisest. Ametlikult saab lennujaam
president Meri nime järgmise aasta aprillis.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele