Läti ja Leedu vahel lahvatas lennundustüli

Ministri nõunik Girt Dripe ütles lehele, et ei mõista, milliseid varasid Leedu pool arestida mõtleb – nii suurt vara airBalticul ja lennujaamal Leedus pole. Tema sõnul leiab Šlesers, et majanduslikes raskustes flyLAL võitleb oma ellujäämise nimel vahendeid valimata. Alles hiljaaegu pakkus flyLAL end airBalticule ülesostmiseks, kuid Läti pool ei olnud huvitatud. „Eks see on nüüd reaktsioon,“ ütles Dripe.

Kui nüüd airBaltic Vilniusest lendamise lõpetaks ja flyLAL pankrotti läheb, siis on leedukate lennuvõimalused kohe oluliselt ahenenud, ütles Dripe.

airBalticu juht Bertoldt Flick lükkas ministri ähvardused ümber, kinnitades, et airBaltic jätkab Leedus lendamist.

Suhted on aga rikutud, tulgu kohtu otsus milline tahes. Flicki sõnul on flyLAL mustanud nii airBalticu kui Riia lennujaama mainet. „See on ärimeeste suhtes häbematu omavoli,“ ütles Flick. Lennufirma tegevusest kannatab eelkõige Leedu ise. „Juba täna jääb Leedu lennunduse areng meist maha. Otsustage ise: talvehooajal saab Riiast otse lennata enam kui 60 sihtkohta, Vilniusest 20 sihtkohta. Meie loodame tänavu teenindada 3,6 miljonit reisijat, flyLAL alla kahe miljoni,“ ütles Flick.

Leedu lennukompanii järgmine samm on lehe andmeil pöörduda Läti kohtusse, et see kinnitaks Euroopa seaduste alusel Vilniuse ringkonnakohtu otsuse kehtivust Läti territooriumil.