Rahandusministeeriumi andmetel on augusti
lõpuks riigieelarvesse laekunud 57 miljardit krooni ehk 63% eelarves ja
lisaeelarves planeeritust. Augustis laekus sellest 6,7 miljardit
krooni.
Kaheksa kuu kogulaekumisest moodustasid maksutulud ligi 47 miljardit ja mittemaksulised tulud 10 miljardit krooni. Võrreldes eelmise aasta esimese kaheksa kuu laekumisega kasvas riigieelarve tulude laekumine 11%, teatas rahandusministeerium oma pressiteates.
Augustis laekus maksutulusid 6 miljardit krooni. Maksutulude kogulaekumine moodustab 64% eelarves ja lisaeelarves planeeritust ning laekumine on kasvanud 8% võrreldes eelmise aastaga. Füüsilise isiku tulumaksu laekus esimese kaheksa kuuga kokku 2 miljardit krooni, millest augustis laekus 494 miljonit krooni.Käibemaksu on augusti lõpu seisuga laekunud 14 miljardit krooni, mis moodustab 62 protsenti kavandatust. Augustis laekus käibemaksu 2 miljardit krooni ning laekumine suurenes 2 protsenti võrreldes möödunud aasta sama perioodiga. Kasv tuleneb peamiselt käibemaksutagastuste tavapärasest madalamast tasemest, samas laekub jätkuvalt oodatust tunduvalt vähem käibemaksu impordilt.Sotsiaalmaksu on augusti lõpu seisuga laekunud 21 miljardit krooni, mis moodustab 67 protsenti eelarves ja lisaeelarves kavandatust. Augustis moodustas laekumine 3 miljardit krooni ning see kasvas võrreldes eelmise aastaga 12 protsenti. Aktsiise on augusti lõpu seisuga laekunud riigieelarvesse 5,9 miljardit krooni, mis moodustab 60,3 protsenti planeeritust.
Eelarve kulud moodustasid augusti lõpu seisuga 56,2 miljardit krooni, mis on 59,1 protsenti planeeritust. Võrreldes aastataguse ajaga suurenesid kulud 18 protsenti. Tulud ületasid augusti lõpu seisuga kulusid 745 miljoni krooni võrra.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Eesti Alkoholitootjate Liidu esialgsetel
andmetel langes alkoholiaktsiisi laekumine riigikassasse tänavu augustis
mullusega võrreldes oluliselt, jäädes 74,6 miljoni krooni võrra väiksemaks,
kuigi aktsiisimäära on vahepeal 32,9% tõstetud.
Maksu- ja tolliameti andmetel on seitsme
kuu jooksul riigieelarvesse laekunud 40,7 miljardit krooni, mis on 55,4
protsenti planeeritud maksutuludest.
Maksude laekumine aasta esimese kaheksa
kuuga on võrreldes eelmise aastaga miinuses. Kõige tagasihoidlikumas tempos
kogunevad riigikassase sotsiaalmaks, juriidilise isiku tulumaks ning
kütuseaktsiis.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.