Maksu- ja tolliameti andmetel on seitsme
kuu jooksul riigieelarvesse laekunud 40,7 miljardit krooni, mis on 55,4
protsenti planeeritud maksutuludest.
Peaminister Andrus Ansip sõnul ollakse selle tulemusega nii eelmise aasta laekumiste kui ka kehtiva eelarve graafikus, kuigi käibemaks ja kütuseaktsiis on praeguses seisus alalaekunud. Käibemaksu oodatust kehvem laekumine on põhjustatud eelkõige impordilt laekuva käibemaksu järsust vähenemisest kogu esimese poolaasta jooksul. Kütuseaktsiisi kasina laekumise põhjuseks on aktsiisi- ja tollilaost vabasse ringlusse deklareeritud diisli ja bensiini koguste oluline vähenemine võrreldes eelmise aastaga.
Alkoholi- ja tubaaktsiisi on laekunud üle ootuste
Samas on sotsiaalmaksu ning alkoholi- ja tubakaaktsiisi riigikassasse tulnud planeeritust enam. "Alkoholiaktsiisi laekumine oli juulis eriti hea, sest osteti ilmselt varusid kokku. Tubakaaktsiisi nii suurt laekumist ei osanud aga oodatagi," ütles Ansip.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Nende maksude püsivat normaaltaset laekumises võib eeldada alates oktoobrist-novembrist, kuna selleks ajaks peaksid hinnanguliselt enamik varusid olema realiseeritud.
Rahandusminister Ivari Padar ütles, et praeguse seisuga on lisaeelarve ja laekumiste tempo vahe 200 miljonit krooni, mis on tema hinnangul siiski suhteliselt väike number. Maksuraha laekumiste tempo kiskusid alla veebruar, märts ja aprill, mida peaminister iseloomustas sõnaga "nigel". Järgmised kuud kuni siiani on see-eest varasemate aastatega plussis olnud.
"Ei ole põhjust ülimaks optimismiks ega ka paanikaks. Teiseks lisaeelarveks senised maksulaekumised küll põhjust ei anna," kinnitas Ansip.
Seotud lood
Peaminister Andrus Ansip ütles valitsuse
pressikonverentsil, et tulumaksude alandamise edasilükkamist on küll valitsuses
arutatud, ent Reformierakond on selle vastu.
Rahandusministeeriumi andmetel on augusti
lõpuks riigieelarvesse laekunud 57 miljardit krooni ehk 63% eelarves ja
lisaeelarves planeeritust. Augustis laekus sellest 6,7 miljardit
krooni.
Maksude laekumine aasta esimese kaheksa
kuuga on võrreldes eelmise aastaga miinuses. Kõige tagasihoidlikumas tempos
kogunevad riigikassase sotsiaalmaks, juriidilise isiku tulumaks ning
kütuseaktsiis.
Euroopa Komisjoni aseesimehe Siim Kallase
sõnul peetakse maksude vähendamist majanduse parandamisel justkui
imerohuks.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.