Sampo panga tegevjuht Aivar Rehe ütles, et
pankrot on äärmuslik ja kõige kallim viis laenudest vabaneda. Kui pankrotivarast
kohustuste täitmiseks ei piisa, läheb pank laene
garanteerinud äriühingute ning eraisikute kallale.
Selliseid valulisi protsesse on juba praegu mitu käimas. Näiteks nõuab SEB 17 miljonit krooni kevadel pankrotistunud GT Oil Estoniale laenugarantii andnud Milstrandilt. Peugeot'de endisel maaletoojal Toomas Rüütmannil tuli vastutada oma ettevõtete ja varaga, sest käendas laia elustiili harrastava äripartneri Urmas Põllu laene. Homme hakkab kohus arutama AS Steri pankrotiavaldust, kelle omanikele 23 miljoni kroonine Hansapanga laenukoorem liiga raske tundus.
"Pankrot on äärmuslik ja kreeditoridele kõige kallim viis majandustegevust lõpetada," kommenteeris Rehe Steri juhtumit. "Pankrot ei vabastada ettevõtet vastustusest katta kreeditoride nõudeid. Nõuete mittetäielikul rahuldamisel pankrotivara müügist realiseeritakse muud tagatised, milleks võivad olla kolmandate äriühingute osalised või täielikud garantiid ning eraisikute käendused," selgitas Rehe.
"Pankrot ei ole lihtne lahendus majandustegevuse lõpetamiseks," lisas Rehe.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Kindlasti suureneb praeguses majandusolukorras ettevõtete arv, kellel on raskusi kohustuste tasumisega ja sellest lähtuvalt ka kohtusse jõudvate pankrotiavalduste arv. Samas on ettevõtjate suhtumises trende välja tuua raske," kommenteeris AS Steri ja ettevõtjate suhtumisega seonduvat Hansapanga riskijuht Kristina Mikenberg.
Nordea pank tõdes samas, et laenu võtnud ettevõtete pankrottide arv on tõepoolest suurenemas, kuid ei pidanud pankrottide algatamist vastutustundetute ettevõtjate kujundatavaks trendiks.
"Me ei näe, et ettevõtjate endi algatatud pankrotid oleks saamas trendiks. Ettevõtete pankrotimenetluste kasv on seotud majanduskeskkonnas toimunud muudatustega. Arvestades, et ettevõtte juhatus on seaduslikult lausa kohustatud kaitsma kõigi kreeditoride huve, on nad ka kohustatud tegema pankrotiavalduse, kui on näha, et ettevõtte majandustulemused muutuvad järjest kehvemaks, võlgnevused kasvavad ja omanikud ei ole valmis lisama omakapitali," kommenteeris Nordea panga korporatiivpanganduse juht Andreas Laane näidet, kus pankrot tundub päästerõngana vabanemaks enam kui 23 miljoni kroonisest laenust.
"Usun, et selline moodus ei ole kindlasti omanikele meeldiv, sest Eestis on avalikud registrid ja pankrottidega seotud omanikel on edaspidi keerulisem uutele projektidele pankadest finantseerimist saada. Pankade põhitegevus ongi riskide hindamine ja hinnastamine, seega peab pank oma laenude väljastamisel võimalike pankrottidega juba ette arvestama," lisas Laane.
Seotud lood
Aripaev.ee küsitletud kommertspangad
väitsid, et nad ei pane laenukahjumite hirmus raha kõrvale, vaid kannavad
oletatavasti raisku mineva osa varast lihtsalt kulukontole.
Hansapanga ettevõtete panganduse juhi
Artjom Sokolovi hinnangul pole 1990ndate lõpu majanduslangus praegusega
võrreldav, kuna toona kukkus ära vaid Vene turg.
Harju Maakohus algatas endise Peugeot’
keskuse omaniku Toomas Rüütmanni pankrotimenetluse, määrates
esimese kohtuistungi 25. septembriks.
Balti Investeeringute Grupi Pank ASi juht
Targo Raus ütles, et majanduslangusel on tagasimaksete
hilinemine ootuspärane ning tänu viivistele suurenevad ka BIGi
sissetulekud.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.