- OMX Baltic0,07%308,36
- OMX Riga0,00%900,07
- OMX Tallinn0,19%2 102,56
- OMX Vilnius0,15%1 452,65
- S&P 500−1,4%7 368,52
- DOW 30−0,05%51 685,56
- Nasdaq −2,14%25 607,67
- FTSE 100−0,09%10 428,85
- Nikkei 225−3,55%69 788,38
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%84,8
- OMX Baltic0,07%308,36
- OMX Riga0,00%900,07
- OMX Tallinn0,19%2 102,56
- OMX Vilnius0,15%1 452,65
- S&P 500−1,4%7 368,52
- DOW 30−0,05%51 685,56
- Nasdaq −2,14%25 607,67
- FTSE 100−0,09%10 428,85
- Nikkei 225−3,55%69 788,38
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%84,8
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pangad kannavad laenukahjumite hirmus vara kulusse
Aripaev.ee küsitletud kommertspangad
väitsid, et nad ei pane laenukahjumite hirmus raha kõrvale, vaid kannavad
oletatavasti raisku mineva osa varast lihtsalt kulukontole.
Läti nädalalehe Lietiska Diena andmetel ütles Nordea tegevjuht Christian Clausen hiljuti, et pank pani kõrvale 1,3% kogu Baltimaade laenuportfellist ehk 90 miljonit eurot (1,4 mld krooni). Varem on aripaev.ee avaldanud prognoosi, mille kohaselt kasvab hapude laenude maht selle aasta teises pooles 1,5%ni kogu laenuportfellist.
Nordea panga korporatiivpanganduse juhi Andreas Laane sõnul ei tähenda provisjonide tegemine seda, et pangad raha hoiustataks. "See näitab pigem seda, et pank arvestab tulevikus tekkida võivaid mahakirjutamisi ja summa on ka kasumiaruandes juba kuluna arvesse võetud," selgitas Laane täna aripaev.ee-le.
Nordea panga krediidijärelvalve osakonna juhataja Alar Kondratjev täpsustas, et provisjoniks avatakse spetsiaalne konto, kuhu provisjoni summa kantakse ja mille arvelt hiljem laenukahju kaetakse.
"Ajakirjanduses kasutuses olev sõna "kõrvale panek" on ebatäpne ja valesti mõistetud," kommenteeris Sampo panga tegevjuht Aivar Rehe. Laenude allahindlused ehk laenuprovisjonid tehakse tema sõnul kas konkreetsele laenule või laenuportfellile tervikuna.
Laenu provisjoneerimisel arvutatakse laenu jääk ning sellest lahutatakse oodatavad sissetulekud, näiteks tagatise realiseerimisest saadav tulu ja sissenõudmise kulud. Provisjoneeritud laenud on panga bilansis kuni tagatiste realiseerimise või nõude müügini.
Hansapanga riskijuht Kristina Mikenberg kommenteeris täna: "Krediidikahjude provisjoneerimine on tavapärane tegevus. Loomulikult on ka Hansapangal nagu ka igal teisel pangal laenuprovisjonid, mille suuruse kohta saab teavet meie kvartaalsetest ja aastastest majandusaruannetest," lisas ta.
SEB bilansiline provisjonide saldo oli esimese poolaasta lõpu seisuga 957,4 miljonit krooni, mis on 1,3% laenuportfellist. SEB laenukahjum oli samas 614 miljonit krooni.
Hansapanga Eesti üksuse provisjonide saldo oli esimese poolaasta lõpuks 1192,3 miljonit krooni ehk 0,94% laenuportfellist ning laenukahjum 282 miljonit krooni. Laenukahjum näitab provisjonide saldo suurenemist aruandeperioodi vältel.
Juunis rääkis Sampo panga tegevjuht Aivar Rehe aripaev.ee-le, et aasta teises pooles suureneb üle 60päevaste viivislaenude osakaal ja keskmine laenude allahindluse maht ulatub 300 miljoni kroonini kvartali kohta. Viivislaenude osakaal pankade laenuportfellis kasvab 1,5% tasemele, märkis Rehe toona.
Seotud lood
Hansapanga ettevõtete panganduse juhi
Artjom Sokolovi hinnangul pole 1990ndate lõpu majanduslangus praegusega
võrreldav, kuna toona kukkus ära vaid Vene turg.
Balti Investeeringute Grupi Pank ASi juht
Targo Raus ütles, et majanduslangusel on tagasimaksete
hilinemine ootuspärane ning tänu viivistele suurenevad ka BIGi
sissetulekud.
Sampo panga tegevjuht Aivar Rehe ütles, et
pankrot on äärmuslik ja kõige kallim viis laenudest vabaneda. Kui pankrotivarast
kohustuste täitmiseks ei piisa, läheb pank laene
garanteerinud äriühingute ning eraisikute kallale.
Eestis kandis Hansapank maha 32 miljoni
krooni eest laene, eelmisel kvartalil oli see summa 22 miljonit. Hansapank Eesti
laenukahjum on I kvartali 141 miljoni krooni pealt II kvartaliks 189 miljoni
kroonini kasvanud.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele