- OMX Baltic0,1%314,74
- OMX Riga−0,33%941,64
- OMX Tallinn0,03%2 148,37
- OMX Vilnius0,09%1 507,97
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,13%10 830,83
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,02
- OMX Baltic0,1%314,74
- OMX Riga−0,33%941,64
- OMX Tallinn0,03%2 148,37
- OMX Vilnius0,09%1 507,97
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,13%10 830,83
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,02
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Naftakriisi järel on oodata veekriisi
Kui varem on räägitud peak oil’ist ehk
maailma suurimast võimalikust naftatoodangust, siis nüüd hakatakse rääkima ka
juba peak water’ist, mis viitab, et järgmise suure kriisi allikas võib olla
vesi.
Sel nädalal Stockholmis toimuval rahvusvahelisel veenädalal on arutlusel just veega seotud mured, kirjutas di.se.
Eelmise aasta talvel rääkis ÜRO peasekretär Ban Ki-Moon Davosi Maailma Majandusfoorumil, et üks maailma suuremaid väljakutseid on varustada kõik inimesed veega. Sajandi suurprobleemiks peab vett ka keemiafirma Monsantos juht Andrew Liveris.
„Veest võib rahvaarvu kasvamise tõttu puudus tulla osa kohtades Hiinas ja Indias, samuti aga ka näiteks Austraalias,“ rääkis Stockholmi Rahvusvahelise Veeinstituudi SIWI juht Anders Berntell, mööndes, et hetkel ei ole olukord veel nii hull, sest vett jagub kõigile.
Ometi märkis ta, et praegu on maailmas 900 miljonit inimest, kel puudub ligipääs heale veele, lisaks ei ole 2,6 miljardil inimesel korralikke pesemisvõimalusi. Samas on Läänemaailmas küsimus vee kvaliteedis.
Selline olukord loob häid võimalusi vee-ettevõtetele, kes saavad tööd nii reovee puhastamisel kui joogiveega varustamisel, aga ka vee puhastamisel soolast. Kogu tööstuse käive võiks Berntelli hinnangul ulatuda 1,8 triljoni Rootsi kroonini ehk ligi 3 triljoni Eesti kroonini.
„Ja turg kasvab kiiresti. Mõtle vaid, maailmas on kaks miljardit inimest, kellel ei jookse vesi kraanist nagu meil. Kõik suured Ameerika firmad on väga aktiivselt tegutsemas,“ sõnas teine SIWI esindaja Jakob Granit.
Anders Berntelli hinnangul võiksid Rootsi ettevõtted oma jõud teistega ühendada, et tugevust saada. Nii on näiteks juba käed löönud Hollandi ja Taani ettevõtjad.
Veefrondil on suuri rahasid juba ka teenitud. Näiteks müüs General Electrik mullu keskkonnatehnikat 84 miljardi Rootsi krooni ehk ligi 140 miljardi Eesti krooni väärtuses. 2010. aastaks loodetakse see summa kahekordistada.
Seotud lood
Venezuelas pole auto ostmisel vaja
kütusekulule üldse pilku heita, sest 40-liitrise paagi täitmiseks tuleb
eelarvest eraldada vaid 1,3 dollarit (13 krooni), kirjutab LHV analüütik Erko
Rebane.
Nõudlus värske vee järele ei kao kunagi.
Küll aga võivad globaalse soojenemise ja sagenevate põudade tagajärjel kiiresti
väheneda mageda vee varud. Lahenduseks on toota joogivett mereveest. Seega on
merevee magestamine juba lähimas tulevikus väga tasuv äriidee.
Toornafta hind on tänasega langenud alla
112 dollari piiri, odavnedes USAs 97 sendi ehk veidi üle kümne krooni
barrelist.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele