Lember tuletas meelde ka 1997. aastal allkirjastatud kollektiivlepingut, kus on öeldud, et kord aastas indekseeritakse töötasu sõltuvalt keskmise palga kasvust Eesti riigis. Nad ei taha tunnistada oma seadusliku kohust ja tõsta kollektiivlepingust tulenevalt palka vähemalt 20,5%, ütles streigijuht.
Lember ütles, et ta inimesi eriti streikima tulemise osas ümber ei veennud, aga kahtlejatele andis ta kindlust juurde. „Kinnitasin neile, et streigi saab Eesti vabariigis ebaseaduslikuks kuulutada vaid kohus. Teiseks, et kella ühest kaheni töösuhe peatub ja ei ole mingeid töösuhtest tulenevaid kohustusi, allumist sisekorrale jne. Kinnitasin ka seda, et ametiühingu liikmeid, kes peaksid kannatama tööandja ebaseaduslikest aktsioonide tõttu, näiteks töötasust ilma jääma, neid ametiühing aitab rahaliselt. Eeldatavasti garanteerime keskmise palga kolmeks kuuks,” ütles Lember.
Kui Tallink kellegi töölepingu ebaseaduslikult lõpetab, siis on ainus võimalus õiguskaitseorganite poole pöörduda, kommenteeris ta kuuldust, et osadel inimestel on ähvardatud streikimise eest kolmeks kuuks palk ära võtta.
„Esimene asi, mis kõigil kästi teha, oli streigilt tagasi tulles hakata seletuskirju kirjutama. Ma ei tea, mida inimesed peavad kirjutama. Arvatavasti seda, et nad osalesid seaduslikus streigis,” rääkis Lember Tallinki-poolsetest survestusmeetmetest. Lember ütles, et Stockholmis oli kuuldavasti suletud laevauks, et töötajad ei pääseks välja streikima. Kui see tõele vastab, on see õiguste rikkumine, märkis streigijuht.
Lember siiski ei usu, et Tallink selliste meetmetega inimesed järgmise streigi ajaks täiesti ära hirmutaks. „Nagu siin näha, on inimeste üksmeel tugev. Meil on ju põhiline puudus täna turul masinameestest,” tõi streigijuht välja näiteks masinameeste tugeva positsiooni.
„Hoiatusstreigiga püüame anda märku, et nad on mõistetamatult kaua venitanud läbirääkimistega ja pole täitnud meie kui ametiühingu ja töötajate esindajate seaduslikke nõudmist, et töötasu tõuseks 1. septembrist 20,5%. Hoiatusstreigi eesmärk pole veel majandusliku kahju tekitamine. Kui läbirääkimised ei too soovitud resultaati, oleme me septembris sunnitud minema pikemaajalisele streigile,” rääkis ta edasistest arengutest.
Täna, 04. augustil kella 13-14.00 toimus Tallinki laevaperede ühetunnine hoiatusstreik. Hoiatusstreik hõlmas Baltic Princessi, Victoria ja Superstari laevaperesid Tallinna Sadamas, Stari meeskonda Helsingis ja Romantika meeskonda Stockholmis. Tallinna Sadama D-terminali juurde kogunes koos streikivate laevaperedega üle 400 inimese.
Rootsis streigiti M/L Romantika pardal, päikesetekil, sest kapten pani laeva väljapääsud kinni. M/L Star meeskond lahkus Helsingi sadamas laevast terminali. Hinnanguliselt osales streigis 60-70% laevaperedest nii laevade pardal kui terminalides, toimus hilinemisi laevade graafikujärgses väljumises. Hoiatusstreigi eesmärgiks oli juhtida tööandja tähelepanu töötajate nõudmiste tõsidusele käimasolevatel palgaläbirääkimistel.
Seotud lood
Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu
(EMSA) pressikonverentsil teatati, et Tallink ei hooli oma töötajatest ja
palgaläbirääkimiste asemel hoopis survestab neid.
Tallink Grupi nõukogu liikmed Ain
Hanschmidt ja Kalev Järvelill ei osanud ega tahtnud täna toimunud streiki
kommenteerida.
Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu
(EMSA) aseesimees Jüri Lember kinnitas, et Tallinki juhtkond pole teinud
pakkumist, mis võiks streigi ära jätta.
LHV analüütik Erki Kert leiab, et laias
plaanis seisavad nii Tallink kui tema aktsionärid streigis ühel poolel.
Kaasaegne
ärireiside korraldus peab olema kiire, mugav ja paindlik. Töötaja soovib tavapärase lennu ja hotelli broneerida võimalikult lihtsalt, ettevõte aga vajab ülevaadet reisikuludest, selget reisipoliitikat ning kindlust, et reisija saab vajadusel kiiresti abi. Lihtsa ärireisi saab töötaja ise broneerida, kuid keerulisema marsruudi, viimase hetke muudatuse või ootamatu olukorra puhul muutub oluliseks professionaalne reisiabi.