Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
allkirjastas täna Euroopa Kalandusfondi Eesti viieaastase rakenduskava
töötlemise ja turustamise investeeringutoetuse saamise tingimused.
Toetuse eesmärk on kalandustoodete või veetaimede töötlemise arendamine ja kaasajastamine, teatas ministeerium.
Meetme raames saab toetust taotleda kalandustoodete või veetaimede töötlemistingimuste parandamiseks, kaasaegsete tehnoloogiate rakendamiseks, tootearenduse stimuleerimiseks ning töötlemisest tuleneva keskkonnakoormuse vähendamiseks tehtavateks investeeringuteks. Muuhulgas toetatakse kalandustoodete käitlemise seadmete ja liinide, puhastusseadmete, külmatootmisseadmete, veevarustussüsteemide, energeetikasüsteemide, jäätmekäitlusseadmete ja pakkeliinide ostmist.
Toetuse määr on kuni 50% toetatava investeeringu maksumusest, ning selle maksimaalseks suuruseks on ühe taotleja kohta 10 miljonit krooni. Ettevõttel, kes toetust taotleb, ei tohi olla üle 750 töötaja ning aastakäive väiksem kui 3,1 miljonit krooni.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Tühjad kalaletid ja üksildased
petersellikarbid – selline vaatepilt oli eile varahommikul Madridi peamise
toiduturu Mercamadridi saalides.
Eesti Kalaliidu liikme ja Hiiu Kaluri juhi Toomas Kõuhkna sõnul pole
kalandussektoris Ukraina tollimaksud kõrged, pigem on asi selles, et importöörid
ei saa piiri peal makstud käibemaksu tagasi, kuid kala ise on au sees.
Keskkonnaministri välja antud piiranguta
eripüügiload on kalateadlasi ahvatlenud teadustöö kõrval ka keelatud kalaäriga
tegelema.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.