Keelatud kalaäri ministri eriloa varjus

Kokkuostjate kaudu jõuti ka püüdjateni, kel oli aga taskust ette näidata keskkonnaminister Villu Reiljani allkirjaga eripüügiluba, mis antakse teaduslikuks kalapüügiks.

Teadust ka tehti - Võrtsjärve-äärse Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskuse töötajad koos Soome keskkonnauuringute keskuse spetsialistidega uurisid ASi Tallinna Vesi tellimusel biomanipulatsiooni võimalikkust Ülemiste järves. Kalapüügi tingimuseks aga oli, et analüüside tegemisest ülejäänud kalad tuleb kasutada söödaks või komposteerida ning röövkalad tuleb vabastada. Väljapüütud kala müük oli keelatud.

Uurimise käigus selgus ka teine kalakokkuostja, Kõrveküla Kalatööstus, kellele müüdi kolmel korral üle kolmesaja kilo angerjat.

Müüjaks osutus limnoloogiakeskuse juhataja Ain Järvalt, kes sai keelatud kalamüügi eest 4500 krooni trahvi.

Inspektori jutu järgi oli tõendatud kalakogus aga köömes tegeliku kalaäri kõrval. "Meie arvestuste järgi oli kala müüdud tonnides. Sattusime hilja peale, sest ametliku loa puhul ei osanud keegi kahtlustada, et selline äri käib," räägib inspektor.

Loomulikult võtsid inspektorid järvel toimuva teravdatud tähelepanu alla ning kuu-poolteist hiljem avastati Tartu maantee kanali lähistelt Järvaltile kuuluvad püünised, mida oli korraga järves rohkem, kui tohtis.

Mõnedelt püügivahendite tähistelt puudusid eripüügiloa numbrid ja kuna õigeaegselt ei kontrollitud püüniseid, oli mõrras hukkunud ning riknenud kalu. Järvalt sai uuesti trahvi, seekord 1200 krooni.

Kokku tõmmati eriloaga järvest välja ligi seitse tonni kala, sealhulgas 3,5 tonni latikat, alla tonni angerjat, ligi nelisada kilo haugi ning ligi kolmsada kilo ahvenat. Keskkonnaministeeriumi kalaosakonna juhataja Ain Soome peab väga kahetsusväärseks, et keelust hoolimata selline kalamüük toimus. "Saan aru, et korraliku kala mahamatmine ei ole loogiline, kuid nad oleksid pidanud meie poole pöörduma, oleksime koos lahenduse leidnud."