Merkel ja Medvedev toetasid Läänemere gaasitoru projekti

„Käsitleme seda kui globaalset projekti Euroopa tasandil, mis vastab kõigi Euroopa Liidu riikide huvidele energia varustuskindluse ja julgeoleku tagamiseks,“ ütles Medvedev Berliinis antud pressikonverentsil.

Saksamaa, mis saab 40% imporditud maagaasist Venemaalt, on huvitatud Euroopa Liidule stabiilsete tarnete kindlustamisest. Venemaa rahuldab täna neljandiku kogu ELi energiatarbest, vahendas agentuur Bloomberg.

„Ilma uute energiaallikate ja uute torujuhtmeteta ei saaks Euroopa kiires tempos edasi areneda,“ ütles Medvedev.

1200 km pikkuse torujuhtme ümber, mille maksumus on tänaseks kohunud juba 7,4 miljardile eurole, käib tõsine vaidlus keskkonnariskide üle. Läinud kuul leidis Euroopa Parlamendi komitee, et Gazpromi torujuhe kujutab endast „tõsist“ ohtu nii merekeskkonnale, turismile kui Läänemere äärsete riikide majandusele ning soovitas torujuhtmele otsida uut marsruuti. Juulis plaanib Euroopa parlament torujuhtme üle hääletada, kuid selle tulemus ei ole siduv.

„Kõik raskused ei ole veel ületatud,“ ütles Angela Merkel. „Me peame tööd tegema kõikide reservatsioonide kõrvaldamiseks ning selgeks tegema, et see projekt ei ole suunatud kellegi vastu. See peab olema projekt, milda toetab laialdasem avalik huvi,“ ütles ta.

Viimase viie kuu jooksul on torujuhet rajav konsortsium ajagraafikut aasta võrra edasi lükanud – esimene etapp valmib aastaks 2011. Keskkonnaprobleemid on projekti maksumust poole võrra kergitanud.

Torujuhet rajavas firmas Nord Stream on 51%line osalus Gazpromil ning 20%ne osalus nii Saksa firmal E.ON AG kui BASF SE-l. 9% kuulub Hollandi firmale Gasunie NV.

Medvedev oli enne Venemaa presidendiks saamist üle kuue aasta Gazpromi nõukogu juhataja.