Tarkvarapiraatluse tase tõusis 3%

Eestis oli 2007. aastal 51% tarkvarast ebaseaduslik. „Samas oli 2000. aasta alguses Eestis piraattarkvara osa üle 70%,“ meenutas Uduste minevikku.

„Läti ja Leeduga võrreldes olen rahul, neil on rohkem piraattarkvara. Soomele, Rootsile jääme alla, neil üle on piraattarkvara osakaal pisut üle 20%,“ lisas Uduste. „Läbi aastate on Aasias ja Aafrikas piraatluse tase kõrge olnud, silma paistis eriti Armeenia, Aserbaidžaan, Moldova, kus piraatlus ületas 90%.“

Kesk- ja Ida-Euroopas kasutatakse illegaalseid arvutiprogramme kõige vähem Tšehhis (39%). Lätis ja Leedus on litsentseerimata tarkvara osakaal 56%. Keskmine piraatluse tase on 68%.

„Olukord on parem arenenud riikides, endiselt on liider USA 20%ga, Luksemburg hõivas esimesel katsel 21%ga teise koha,“ lisas Uduste.

„Enamikes riikides, tervelt 67s, piraatluse tase langes. Ainult kaheksas riigis tõusis. Nendes riikides langeb, kus müüakse uusi eelpaigaldatud tarkvaraga arvuteid ja elatustase on kõrgem. Tõuseb, kus turg areneb ja tuleb juurde kodukasutajaid ning väikeettevõtteid,“ tõi Uduste välja.

Ülemaailmset tarkvarapiraatluse uuringut viiakse läbi igal aastal. Neljandat aastat järjest teostab seda BSA tellimusel uuringufirma IDC. Uuring võtab piraatluse taseme arvutamisel arvesse kogu kasutatava tarkvara, sh nii äritarkvara kui vabavara jms (operatsioonisüsteemid, rakendustarkvara, andmebaasid, mängud, spetsiaaltarkvara jne). Piraatluse tase arvutatakse võrreldes müüdud arvutite ning õiguspäraselt hangitud tarkvara koguseid.