BSA: Eestis kasutatavast tarkvarast 51% litsentsita

"Tarkvarapiraatluse taseme suurem langus on kindlasti takistatud väärtushinnangutest, väljakujunenud kasutusharjumustest, aga ka asjaolust, et tarkvarapiraatlus ei kuulu riigi karistuspoliitika prioriteetide hulka," ütles Uduste. "Uuringu tulemused näitavad, et Eestis on siiski toimunud edasiminek tarkvarapiraatluse osakaalu vähendamisel arvutikasutajate seas. 1%line vähenemine võib tunduda väike, kuid tegelikkuses on see oluline samm litsentseeritud tarkvara kasutamisel." Uduste sõnul peaks riik pöörama rohkem tähelepanu piraattarkvara leviku takistamisele, sealhulgas internetis.

Eesti Äritarkvara Liit uuris ka Eesti elanike hoiakuid ja arvamusi arvuti- ja tarkvarakasutuse küsimuses. Selgus, et pooled küsitletutest kasutavad enda sõnul seaduslikku tarkvara, mis toetab rahvusvahelise uuringu tulemusi, ning ülejäänud ei teadnud oma tarkvara seaduslikkusest või tunnistasid ausalt, et kasutavad illegaalset tarkvara. Sealjuures mainis rohkem kui viiendik küsitletutest, et nad kasutavad piraattarkvara edasi ja neid see teema ei huvita.

"Üks suur takistus teel seadusliku tarkvarakasutuse poole on arvutikasutajate vähene teadlikkus piraatluse negatiivsest mõjust majanduskeskkonnale ja arvutikasutajate turvalisusele," ütles Eesti Äritarkvara Liidu juht Martin Hiir.

"Ükskõikne suhtumine piraatlusesse on hakanud asenduma mõistuspärase mõtteviisiga ning suurem osa küsitletutest pidas kindlasti oluliseks piraattarkvara osakaalu vähenemist ja õiguskaitseorganite aktiivset tegutsemist selle nimel. Samas sooviti veeretada vastutust pigem piraatkoopiate levitajate peale, mitte võtta üksikindiviidina vastutust ebaseadusliku käitumise eest enda peale," ütles Hiir.

Kogu maailmas on üldine tarkvarapiraatluse tase 38 protsenti ning sellest tingitud kahju ligikaudu 480 miljardit Eesti krooni. Tarkvarapiraatluse põhjustatud rahaline kahju tõusis võrreldes eelmise aastaga 80 miljardit Eesti krooni, mis oli tingitud arvutimüügi kasvust kiirelt areneva majandusega turgudel.