Ministeerium: kas meie maksuseadus peabki kõigile meeldima?

Miks siis seadust ikkagi muudeti? „Seadust muudame ise, sest ise oleme analüüsind, et meil on probleemid Euroopa õigusega, mitte ema-tütre direktiiviga. Probleemid on hoopis selle ettevõtlusvormiga, mida maksuõiguses kutsutakse püsivaks tegevuskohaks, ehk filiaaliga. Kui mitteresident tegutseb Eestis ja alustab tegutsemist Eestis, siis tütre siia toomisel ei teki võimalust kahjumit koju tagasi viia ja mulle tundub, et kasutatakse filiaali loomist. Täna maksustame erinevalt püsivaid tegevuskohti ja Eesti äriühinguid, põhimõttelised muudatused olid vajalikud. Filiaali maksustamisel kasutatakse nn imitatsiooni, mitte teenis kasumit, vaid talle omistati kasum. Rehkendus käib samamoodi ehk raamatupidamislikult. See on juriidika, ei enam,“ selgitas ta, et eesmärk oli vältida topeltmaksustamist ja mittemaksustamist.

„Tuli leida mõistlik kompromiss koalitsioonilepingus sätestatu, et ei soovita maksustada kasumit, mis investeeritakse ettevõtluse edendamisse, ja selle vahel, mida teised meist arvavad,“ lisas ta.

Soov oli luua Eesti investoritele samad võimalused, mis on teistel. „Et Eestist saaks vabalt kapital läbi voolata, kui investeerid Eesti välja, siis kehtivad samad tingimused. Kui oled juba Euroopa Liidus teises riigis maksukohustuslane, siis Eestis meie maksu ei küsi lootuses, et kasumi Eestisse toote. Meie eesmärk riigiteenistujana on, et Eesti ettevõte teeniks kasumit, millest ka meie elame,“ sõnas Oro.

„Elu on suur risk. Igaüks võib kohtusse minna, kui targemat teha pole. Euroopa õigus on keeruline, direktiive peab vaatama ja analüüsima koosmõjus kohtlahenditega,“ ei saanud Oro lubada, et Eestit kohtusse ei kaevata.

„Süsteemi tehes ei ole keegi arvanud, et see oleks kergesti rünnatav,“ kinnitas ta, et seadus on nii hästi läbi mõeldud, kui vähegi võimalik.

KPMG Baltic ASi juhtiv maksunõustaja Aidi Kallavus andis ka lühikese ülevaate muudatustest.

Nimelt võttis Eesti 2004. aastal Euroopa Liiduga liitumisel kohustuse muuta tulumaksuseadust ja viia see kooskõlla ema-tütarühingute direktiiviga. Viidatud direktiivi järgi peab tütarühingu poolt vähemalt 15% (2009. aastast 10%) kapitaliosalust omavale emaettevõtjale jaotatav kasum olema vabastatud kinnipeetavast maksust. Eesti on maksustanud jaotatud kasumit alates 2000. aastast. See-eest teenitud kasumid ei kuulu maksustamisele.

Direktiiv ei ava mõiste „kinnipeetav maks“ sisu täpsemalt. Euroopa Kohus on erinevates lahendites mõistet sisustanud. Kui eelmisel aastal diskuteeriti Eestis erinevate lahendusvariantide üle, mida ja kuidas 2009. aastast tulumaksuseaduses muuta, siis praeguseks ajaks on seadusandja otsustanud, et Eesti säilitab senise tulumaksusüsteemi.