- OMX Baltic−0,19%314,08
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,1%2 145
- OMX Vilnius−0,23%1 502,64
- S&P 500−0,02%7 675,7
- DOW 300,00%53 463,88
- Nasdaq −0,08%26 130,2
- FTSE 100−0,44%10 830,59
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,35
- OMX Baltic−0,19%314,08
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,1%2 145
- OMX Vilnius−0,23%1 502,64
- S&P 500−0,02%7 675,7
- DOW 300,00%53 463,88
- Nasdaq −0,08%26 130,2
- FTSE 100−0,44%10 830,59
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,35
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ansipile teeb muret 1,3 miljardit kasutamata euroraha
Peaminister Andrus Ansipit teeb murelikuks
euroliidu raha, mida ei ole ära kasutatud, rahandusministri hinnangul on
kasutamata 1,3 miljardit krooni.
„Reserve on, aga ohud on üleval,” kommenteeris Ansip valitsuse pressikonverentsil välisvahendite kasutamist. „2004.-2006. aasta vahenditest on veel muist kasutamata ja on oht, et need jäävadki kasutamata. Ministrid ise ohtu suureks ja reaalseks ei pea.”
Ansip loetles ka konkreetseid projekte, mille raha on kasutamata. Näiteks sotsiaalministeeriumi 43miljoniline projekt „Võrdsed võimalused tööturul”, 700miljoniline Emajõe valgala projekt, 371miljoniline Tallinna Sadama projekt, Kukruse teelõigu 509miljoniline projekt. "Ei tea, kuidas ja millal need projektid rakendatakse," märkis ta.
Emajõe valgala projekti puhul tõi Ansip välja, et pakkumiste maht ületas võimalusi kolm korda. "Hange tükeldati 21 jupiks. Projekti summa on 700 miljonit, see ei ole väike raha," oli ta murelik.
Arvestades majandustempo aeglustumist oleks nende vahendite kasutamine teretulnud, märkis peaminister. „Tuleb tegutseda. Ministritel on, millega vaeva näha. Küsimus on aktuaalne ka seoses võimaliku negatiivse lisaeelarvega. Projektide täideviimine turgutaks majandust ja tuleks ka tagasi maksudena,” ütles Ansip.
Rahandusminister Ivari Padar ütles, et kokku on sellist kasutama euroraha 1,3 miljardit krooni. „Ministeeriumid peavad tegema otsuseid, et takistused kaoksid,” ütles minister. Samas leidis Padar, et olukorral on ka positiivseid külgi. „Hinnad on teatud valdkondades märkimisväärselt langenud. Näiteks langenud ehitushinnad aitavad kaasa projektide teostamisele,” tõi ta välja.
Padar möönis, et raha ärakasutamisel tuleks tööd tugevamaks teha. „Ülevaadetega euroraha kasutusest tuleks olla kabinetis igal kuul, see oleks rahandusministeeriumi ettepanek. Sellest, kui efektiivselt me raha kasutame, sõltub majanduse tulevik. Tuleb ka mõistuslikkus säilitada. Kuigi on hilinemisi, siis ei tohiks kiirustamisel teha rumalaid otsuseid ehk siis raha ebaotstarbekalt kasutada,” lisas ta.
Seotud lood
Kuus suurt Eesti haiglat küsivad oma
ehitusplaanide teostamiseks poole rohkem raha, kui eurotoetusest neile
jagub.
Regionaalminister Vallo Reimaa ja
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juhatuse liige Ülari Alamets kirjutasid
alla halduslepingule, millega antakse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele
rakendusüksuse ülesanded kohalikule arengule suunatud Euroopa Liidu
struktuuritoetuse meetmete osas.
Eestil on probleeme 2007. aastal alanud
uueks rahastamisperioodiks (2007-2013) eraldatud 53,3 miljardi toetuskrooni
rakendamisega, teatas rahandusminister Ivari Padar.
Peaminister Andrus Ansipi sõnul on Eesti
olnud edukas just tänu oma Soome ja Rootsi sõpradele.
Riia uue ärikeskuse Preses Nama Kvartālsi ehitus liigub järjekindlalt edasi ning projekt on jõudnud olulisse järgmisse etappi. Kandekonstruktsioonide ja tehnosüsteemide kõrval käivad juba aktiivselt tulevaste üürnike büroopindade väljaehitustööd. Veel 28. augustini saab märkida projekti 8,5% tootlusega lunastustähtajani tagatud võlakirju.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
5
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Viimased uudised
Eesti ohuhinnang pole muutunud
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Eesti ohuhinnang pole muutunud
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele