Austraalia valitsus tahab anda ülemustele
loa nuuskida alluvate e-kirjavahetuses ja internetisuhtluses, kirjutas
tehnoloogiaportaal Slashdot.org.
Nuuskimine seadustatakse kui võitlus terrorismiohu vastu. Austraalia valitsuse esindaja viitas oma põhjenduses Eestis toimunud küberrünnakutele, seetõttu olevat vajalik, et Austraalia tööandjad saaksid palgaliste e-kirjavahetuses sobrada. Mis sellest, et Eestis sooritas küberrünnakuid mõni üksik 20aastane, mitte välisriigi terrorist.
Seadus lubab luureagentuuridel luba küsimata Austraalia kodanike järele nuuskida alates juuni lõpust ning vajadusel jälitustegevust laiendada.
Electronic Frontiers Australia juht kommenteeris: "Seda uut võimu hakatakse kasutama pigem töötajate meilivahetuse ja internetikasutuse tõhusaks jälgimiseks kui kriitilise tähtsusega infrastruktuuri kaitseks. Ma räägin korporatiivsest jälitustegevusest ja nõiajahist... Kui tööandja tahab kedagi kottida, kakkab ta seda võimalust kasutama."
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Eesti teeb ettevalmistusi küberrünnakute
tõrjumiseks pronksiöö aastapäeval, kirjutas ajaleht The Guardian.
USA föderaalvalitsus alustas küberkaitse
projektiga riigis, põhjendades, et DDoS rünnak Eestis ja hüpoteetilised
häkker-rünnakud tõestavad selle vajadust.
Üha enam levivate küberrünnakute mõjul
tuleb riigikogul täiendada karistusseadustikku punktiga, mis loeb raskemad
arvutikuriteod terrorikuritegudeks, mille eest on ette nähtud pikk
vanglakaristus.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.