„Kindlasti on meil plaanis edasi tegeleda pakendimärgistusega, mis annab tarbijale toote kohta teavet. Samuti on meil ettenähtud rukkileiva ja või teemaline programm, mille viime läbi Eesti põllumajandusmuuseumis ning mis on eelkõige mõeldud noorte informeerimiseks. Samuti osaleme oma stendiga üle-euroopalisel põllumajandusmessil Grüne Woche. Seniste koostööpartneritega jätkame ka edaspidi tihedat koostööd,“ vastas Seeder.
Selleks aastaks on "Eesti toidu" programmiks ettenähtud 11 miljonit krooni. Ministri sõnul on praegu veel vara rääkida, mismoodi see raha proportsionaalselt jaguneb. Samuti ei soostunud minister täpsemaid seletusi jagama, milline näeb välja uus 2009. aastal käivitatav projekt. „Projekti nimi ega arengukava ei ole tulevaks aastakse veel koostatud. Seetõttu ei saa ma sellel teemal täpsemaid selgitusi anda,“ sõnas minister.
Kodumaise toidu tootja Salvesti omanik Veljo Ipits leiab aga, et projekt Eesti Toit on kodumaisele tootjale palju kaasa aidanud. Ipitsa sõnul on eestlased just tänu harivale informatsioonile hakanud rohkem kodumaist toodangut tarbima.
Ipitsa hinnangul ei ole tarbijad kodumaise toodangu vastu usaldust kaotanud, vaid süüdi on kõrgemad hinnad. „Tõsiasi on see, et kodumaine toodang on tõesti mõnevõrra kallim kui importitud toode. Minu arvates ei saa siinkohal rääkida usalduse kaotamisest, kuna kodumaises toodangus, on see siis supp, ühepajatoit või miski muu, on kasutatud toodangut, mis kasvab siin samas meie ümber. Importtoote kohta aga ei saa me kindlalt väita, et selle tooraine on pärit just samast riigist, kus toode ise tehtud,“ kummutab ettevõtja usalduse kadumise müüdi.
Seda, et kohaliku toidu populaarsus oleks olnud praeguseks tagasihoidlikum, kui poleks olnud projekti Eesti Toit, mees ei arva. „Siin võib tõesti demagoogitseda, et mis oleks olnud siis, kui kõne all olevat projekti ei oleks olnud, aga ma ei arva, et Eesti tootja elu oleks kardinaalselt hullem olnud,“ sõnas ettevõtja.
Mehe sõnul on kindlasti vaja Eesti ühiskonda toidulaua katmisel arendada, informeerides pidevalt Eesti toidu olemasolust, puhtusest ja kasulikkusest.
Seotud lood
Põllumajandusministeerium plaanib kolme
aasta jooksul kulutada Eesti toidu programmile kuni 60 miljonit krooni,
kodumaiste tarbijate kõrval keskendutakse piiritagustele ostjatele.
Kuigi pärast aprillirahutusi kuulutasid
Venemaa kaupmehed Eesti kaupadele boikoti, on eksport idapiiri taha siiski
taastumas.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.