Käigusolevate elektrirongide seisukord on
selline, et vähemalt pooled neist tuleks pärast 2011. aastat välja vahetada.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on tellinud suvel valmiva uuringu, kas
elektrirongidel on tulevikku või mitte, kirjutab Virumaa Teataja.
Praegu taotleb Elektriraudtee ühtekuuluvusfondist 1,3 miljardit krooni veeremipargi väljavahetamiseks. AS Elektriraudtee juhatuse liikme Kuldar Väärsi sõnul pole suurt vahet, kas selle raha eest ostetakse elektri- või diiselronge. "Asi on selles, et vähemalt poolte meile kuuluvate rongide eluiga hakkab aastal 2011 lõppema. Võib-olla ei saa me reisijatele siis enam praeguses mahus teenust pakkuda," selgitas Väärs olukorda.
Kas elektrirongidel on tulevikku või mitte, otsustab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium praegu käimasoleva uuringu tulemuste järgi. Suveks valmiv ekspertuuring kaalub valikut keskkonna- ja majandusalalt, samuti vaadeldakse Tallinna ja Tallinna lähedase rongitranspordi ühisele alusele viimist.
Seotud lood
Märtsis võttis Eesti Raudtee piirilt
ööpäevas keskmiselt vastu 20,5 kaubarongi, mis jääb küll märkimisväärselt alla
mullu samal ajal saabunud rongide arvule, kuid on siiski enam kui viimastel
kuudel.
Suveks valmiv uuring näitab, kas
elektrirongidel on Eestis tulevikku või mitte. Mingil määral sõltub sellest ka
tiheda rongiliikluse jõudmine maakonda.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan
Parts esitas täna valitsuskabinetile rongiliikluse arendamise kava.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.