Suveks valmiv uuring näitab, kas
elektrirongidel on Eestis tulevikku või mitte. Mingil määral sõltub sellest ka
tiheda rongiliikluse jõudmine maakonda.
Vabariigi valitsus suunab Euroopa Liidult transpordi- ja infrastruktuuri arenguks eraldatud 1,1 miljardit krooni nüüdisaegsete rongide hankimisele. Mis liiki veerem hakkab raudteed pidi liikuma, pole ministeerium aga veel otsustanud, kirjutas Virumaa Teataja.
“Lihtne oleks osta uued elektrirongid. Sellisel juhul peame investeerima kontaktvõrku, mis on väga kallis. Oleks loogiline, et Aegviitu sõitev rong liiguks edasi ka Rakverre,” rääkis majandusminister Juhan Parts.
Kontaktvõrgu ehitamine Aegviidust Rakvereni läheks esialgsete kalkulatsioonide järgi maksma kuni 700 miljonit krooni.
Artikkel jätkub pärast reklaami
ASi Eesti Raudtee, kellele kuulub raudtee infrastruktuur koos kontaktvõrkudega, avalike suhete juhi Urmas Glase väitel on juba aastaid peetud plaane pikendada kontaktvõrku Tapani.
Seotud lood
Käigusolevate elektrirongide seisukord on
selline, et vähemalt pooled neist tuleks pärast 2011. aastat välja vahetada.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on tellinud suvel valmiva uuringu, kas
elektrirongidel on tulevikku või mitte, kirjutab Virumaa Teataja.
Scandagra Eesti AS-i viljaäri juhi Marge Pähkli ja teraviljaostujuhi Urbo Viliberti sõnul kõigub nisu hind praegu kitsas vahemikus ning suuremaid hinnahüppeid ei nähta. Võrreldes eelmise saatega on nisu päevahind langenud ligikaudu 4–5 eurot tonni kohta ning turu peamine fookus on jätkuvalt ilmastikul.