Narva linn tülitseb Tartu Ülikooliga

Praegu on kahtlane, kas uus hoone, Tartu Ülikooli andmeil üle 40 miljoni krooni maksev maja, plaanitud kujul raekoja kõrvale üldse kunagi ehitatakse. Uus kolledžihoone pidi tulema uhke ja modernne.

Tartu Ülikooli korraldatud arhitektuurivõistluse võidutöö "Vihm" sai esimese hooga heakskiidu nii volikogult kui ka linna peaarhitektilt Anne Hallikult. Siis hakkasid aga pead tõstma muinsuskaitsjad ja narvakad ise, eesotsas linnavolikogu esimehe Mihhail Stalnuhhiniga.

Narva linnaplaneerimise amet Tartu Ülikoolile ehitusluba ei andnud, kuna väidetavalt ei vastanud uue kolledžihoone projekt detailplaneeringule ega projekteerimistingimustele. Ülikool oli seisukohal, et ehitusloa väljastamisest keeldumine oli õigusvastane ja pöördus kohtusse. Esimese astme kohus andis õiguse ülikoolile, mille Narva linnavalitsus omakorda uuesti edasi kaebas. Millega see lugu lõpeb, pole teada.

Näiteid, kus uus ja vana disain kokku sobivad, võib tuua nii Eestist kui ka Euroopast. Mõelgem kas või Tallinna vanalinna ehitatud De la Gardie kaubamaja, WW passaaži, hotelli Telegraaf või Pariisi Louvre'i sissepääsuks ehitatud klaaspüramiidi peale. Sama levinud on aga ka vanade linnakvartalite endisel kujul taastamine Euroopa suurlinnades. Viimane trend on ka Eestisse jõudnud. Uue funktsiooni on omale saanud Rotermanni ja Zelluloosi piirkonnad, pakkudes võimalusi nii äri- kui ka elupindadele. Endise tööstuspiirkonna asemele kerkib Ülemistel Targa Äri linn.