"Divide et impera" - jaga ja valitse - on
ütlus, mis pärineb vana Rooma aegadest. Juba 14 aastat on Tartu Ülikooli rahade
ning varade liikumist suunanud Riho Illak ning seda paljuski vanadelt
roomlastelt pärinevaid juhtimisvõtteid kasutades.
Seda, mida jagada, ning neid, kelle üle valitseda, alma mater'is juba jätkub. Väärtuse järgi võttes Eesti ühel suuremal kinnisvaraomanikul Tartu Ülikoolil oli eelmise aasta lõpu seisuga varasid pea kolme miljardi krooni väärtuses ning aastaeelarvegi küündib juba kahe miljardi ligi.
Et ülikool on Tartus suurem kui linn ise, saab kinnitust eelarveidki kõrvutades. Kui Eesti suuruselt teine linn saab sel aastal uhkeldada 1,76 miljardi kroonise eelarvega, siis Tartu Ülikoolil on vastu panna 1,93 miljardit krooni.
Pole saladus, et ehitushanked ning kinnisvara müük on teemad, milles akadeemilises maailmas elavad teadlased tihtipeale ei orienteeru. Seepärast usaldataksegi juba aastaid nendes asjades haldusdirektor Riho Illakut, kelle vastutada on ülikooli kinnisvaraasjad, haldusküsimused, ehitus, remont, planeerimine, IT, ülikooli spordiklubi, Kääriku spordibaas.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Tuleb usaldada, sest kõikidesse detailidesse pole võimalik süveneda," nõustub õppeprorektorist Tartu Ülikooli nõukogu liige Birute Klaas.
Riigikontroll avastas ülikooli tehinguid uurides, et ülikoolis polnudki korda, mis oleks sätestanud eluruumide ja muu kinnisvara võõrandamise protseduurireeglid. Selle korra puudumine ning korterikomisjoni reglementeerimata tegutsemine on riigikontrolli arvates ülikooli sisekontrollisüsteemi puudus.
Sisuliselt jäidki kriitikanoolte alla peamiselt Illaku vastutusalas olevad ülikooli kinnisvara müük, rendilepingud ning üks projekteerimise riigihange.
"Tüüpiline avaliku sektori skeem, kus müüakse odavamalt ja ostetakse kallimalt ning otsustajale tuleb sealt otse ja kaudselt tagasi," räägib üks nii Tartu kui ka Tallinna Ülikoolis töötanud inimene.
Seotud lood
Riigikontroll uuris Tartu Ülikooli tegevust
oma varade haldamisel ning avastas muuhulgas, et ülikool oli ajanud küllalt
kahjulikku korteriäri.
Tartu Ülikool teatas vastuseks aripaev.ee
kommentaaripalvele, et müüs üürilepingutega koormatud kortereid ja seetõttu
sõlmiti tehingud ka turuhinnast madalamal.
Näide sellest, milliseid kirgi võib üles
kütta moodsa arhitektuuri jõuline katse sobituda vanasse keskkonda, on Tartu
Ülikooli ja Narva linna vahel puhkenud tüli Narva kolledži uue hoone
ehitamisel.
Kui kiiresti jõuaksid liitlasväed ja nende tehnika vajadusel Eestisse ning siin ühest piirkonnast teise? Mis juhtub aga siis, kui mõni oluline sild või teelõik langeb rivist välja? Need ei ole enam lihtsalt küsimused peas või paberil, vaid osa Eesti julgeolekust ja kriisivalmidusest.