Analüütik: ajukahjustusega inimesed investeerivad paremini

Polastri sõnul on investeerimine pigem kunst, kus ka teadusest võib kasu olla.

„Investeerimisel ei ole reegleid, on vaja loomingulisust ja subjektiivsust, samuti pole ka teadus kasutu. Võime õppida majandusest, näiteks miks ja kuidas majandustsükkel toimub. Kasulikud on ka teised teadused, nagu näiteks füüsika. Võtame näiteks juhusliku liikumise teooria, aine osakesed liiguvad juhuslikult läbi õhu, valuutakursid liiguvad sarnaselt. Saab õppida psühholoogiast: paar viimast kuud on turud paanikas, kuna rämpslaenude kaotused osutusid nii suureks. Juhtus miskit ootamatut ja nüüd arvatakse, et kõik võib juhtuda alates majanduslangusest, kuni dollari kokkukukkumiseni. Ka bioloogia ja Darwini evolutsiooni teooria annavad aimu arengust. Investeeringustrateegiad, mis toimisid minevikus, ei pruugi tulevikus töötada, toimub areng ning hea investor muutub ja arvestab keskkonna arenguga,“ sõnas Polastri.

Warren Buffett ja George Soros on Polastri sõnul pigem kunstnikud kui teadlased. „Investeerimiseks ei pea olema geenius, parem on kui 110IQga inimene pühendab ennast 100-protsendiliselt, kui et 150IQga inimene annab endast poole. Oluline on emotsioonide kontrollimine, mida on aga raske teha. Uuringud on näidanud, et ajukahjustusega inimesed on paremad investorid kui tavalised, sest kaotused ja võidud ei tekita erilisi emotsioone. Võib-olla on nii, et kui sa oled ekstaasis, siis on parem müüa ning kaotuse ja masendusega aga parem osta,“ arvas analüütik.

Polastri sõnul ei ole investeerimine aga selline teadus nagu füüsika, sest seal puuduvad mudelid, mis suudaksid ennustada. „Kui võimsad arvutid tulid, usuti, et suudetakse turgude arengu kohta mudel luua, paraku kukuti läbi. Tegu on dünaamiliste mittelineaarsete protsessidega, mis muutuvad aja jooksul. Turud on keerulised süsteemid, kus pisike tegur alguses võib lõpuks suureks vaheks kasvada. Umbes nagu liblikatiivaliigutuse efekt, mis muudab kõike,“ lisas ta.

Samas ei ole analüütiku sõnul kõik ennustamatu, sest turud käituvad nii, nagu neilt oodatakse. Näiteks ameeriklased ootavad majanduslangust ja sealne majandus jahtub. „Inimesed peaksid pikaaegsetesse ennustustusse suhtuma skeptiliselt. 20 aastat tagasi muretseti Jaapanis kasvu, külma sõja ja AIDSi päras, siis ei suudetud ennustada, et Hiina tõus, Iraagi sõda ja kliima soojenemine tõusevad olulisteks teemadeks,“ hoiatas analüütik ennustamise eest.

„Keegi ei suuda ennustada. Me ei suuda näha kerkivaid probleeme. Inimesed liialdavad, nad võtavad ühe trendi, pikendavad selle kestust ning liialdavad,“ selgitas ta.

„Investeerimine ei ole teadus, kuid selles saab kasutada teaduse elemente. Olge ettevaatlikud mineviku paigutamisega tulevikku,“ võttis analüütik oma esinemise kokku.