Seoses Nordea jaepangandusüksuse juhi Toivo
Annuse edutamisega Venemaa, Baltikumi ja Poola jaepanganduse nõunikuks alustab
28. jaanuaril Nordea juhatuse liikme ja jaepanganduse juhina tööd Olavi
Pakkonen.
Nordea Panga juhataja Vahur Krafti sõnul on Nordea jaepanganduses aastatega juurutatud hästi toimiv süsteem, mistõttu uue juhi stardipositsioon on väga soodne, teatas pank.
"Kuna Toivo Annuse juhtimise all oleme tänaseks tõusnud konkurentsivõimeliseks ja korraliku kontorivõrguga universaalpangaks, kasvatanud oma kliendibaasi rohkem kui 70 000 kliendini ning loonud tugeva meeskonna, on tema teadmiste ja aastatepikkuse kogemuse kasutamine kontserni tasandil loogiline areng,“ märkis ta.
Krafti sõnul jätkab Olavi Pakkonen üldiselt panga senise strateegia elluviimist ning kohanduvas majanduskeskkonnas on tema põhiline ülesanne Nordea jaepanganduse positsiooni hoidmine ja veelgi tugevamaks muutmine.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Olavi Pakkonen on töötanud finantssektoris üle kümne aasta ja tal on nii jae-, korporatiiv- kui liisingklientidega töötamise kogemus. Pakkonen on lõpetanud EBSi rahvusvahelise ärijuhtimise eriala ning ta omandab Tartu Ülikoolis finantsjuhtimise magistrikraadi.
Nordea Panga juhatusse kuuluvad lisaks jaepanganduse juhile juhatuse esimees Vahur Kraft, korporatiivpanganduse juht Andreas Laane, krediidijuht Ivar Kallast ja administratsioonijuht Regina Raag.
Seotud lood
Nordea panga analüüsiosakonna juhataja
Sander Klaose sõnul ei pruugi negatiivne reitinguväljavaade tingimata
tähendada tegelikku reitingu alandamist vaid ohtude olemasolu.
Alates 1. veebruarist kehtib Nordea Pangas
uus teenustasude hinnakiri nii eraisikutele kui ettevõtetele.
Nordea Bank Lietuva teenis mullu 19 101
miljoni liti suuruse auditeerimata netokasumi.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.