- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uue arvutiviirusega saab pangakontodelt raha varastada
Arvutiturbe uurimisega tegelev firma Panda
Research hoiatab oma analüüsis uut tüüpi viiruste eest, mis suudavad kasutajate
pangakontodelt raha varastada, ilma et kasutaja seda märkaks, kirjutas Hillar
Aarelaid CERTist.
Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse infoturbeintsidentide käsitlemise osakonna (CERT Eesti) juhataja Hillar Aarelaiu sõnul on asi tõsine. Viiruse abil on juba rünnatud ka Eesti pankade kliente.
Kui varem võis kasutaja pahavarast aru saada selle järgi, et panka sisenemisel küsiti näiteks mitut koodi, siis nüüd on liikvel uut tüüpi viirused. Neid saab leida vaid viirusetõrjega, ilma tarkavara kasutamata ei ole nakatunud ja viirusest puhta arvuti erinevust võimalik näha. Nn troojalased nimedega Limbo ning Sinowal sisenevad kaitsmata arvutitesse kasutaja teadmata ja lisavad sinna koodi, mis annab kontrolli arvuti üle.
Kui kasutaja tahab olla kindel, et tema arvuti ei ole uut tüüpi viirustega nakatunud, tuleks arvuti puhastada viirusetõrjega. Kuna need viirused uuenevad kiiresti, on hea kasutada mitme eri firma tarkvara ja lasta neil oma arvuti üle kontrollida.
Aarelaiu sõnul tuleb analoogseid juhte pidevalt ette. Murettekitav on aga see, et mullu jõulude ja aastavahetuse perioodil langes inimeste valvsus ning internetikuritegude arv kasvas jõudsalt. Samuti tuleb ettevaatlik olla läheneva valentinipäeva perioodil.
"Kuna pangad on meil hästi kaitstud ja kurikaelad nendeni ei pääse, siis on otsustatud minna nn ise inimese koju rahale järgi," sõnas Aarlaid.
Tema sõnul toimib asi lihtsalt. Sulle saadab keegi sõber pahaaimamatult postkasti kirja mõne toreda filmiga. Sina tahad filmi näha ning avad saadetud lingi. Ekraanile ilmub kiri, mis palub sul filmi vaatamiseks alla laadida teatud programm. Laetava programmiga tuleb sinu arvutisse viirus, mis võimaldab kurikaeltel arvutis vabavoliliselt opereerida.
Eelmisel aastal ründas viirus populaarset rahvusvahelist suhtlusportaali Orkut. Aarelaiu sõnul reageeris Orkut sellele kiiresti ning võttis kasutusele täiendavad turvameetmed suhtlusportaali turvalisuse tõstmiseks.
SEB Ühispanga,Nordea Eesti panga ning Sampo panga andmetel ei ole nende kliendid rünnaku ohvriteks langenud.
CERTi poolt saadetud sõnum ei ole mõeldud inimeste hirmutamiseks, vaid selleks, et juhtida tähelepanu sellele, milliseid internetilehekülgi külastatakse.
"Kui viirus on arvutisse tulnud, ei ole mõtet ise selle vastu võitlema hakata, vaid pöörduda spetsialisti poole. Tavaliselt on see ikka nii, et kui oskamatu ise autot remontima hakkab, võivad lood halvemuse, mitte paremuse poole pöörduda," sõnas Aarlaid.
Seotud lood
F-Secure'i tugikeskus palub
arvutikasutajatel pöörata tavapärasest enam tähelepanu e-postkasti saabunud
sõbrapäevaõnnitlustele, kuna just sel perioodil on küberkurjategijad eriti
aktiivsed, teatab ettevõte.
Uus ettevõte plaanib turule tuua vahendi,
mille abil juba mõned sekundid peale arvuti käivitamist oleks võimalik
internetti minna.
Tänane ETV saade Pealtnägija tutvustas
küberpettusi, mille sooritas jõukate vanemate poeg, kes veebipoest võõraste
krediitkaardiandmetega kalleid kaupu tellis.
Hansapank lükkas ümber tänases Postimehes
ilmunud info, mille kohaselt võib ohtliku arvutiviiruse tõttu kannatada saanud
pangakliente olla sadu.
LHV makroanalüütik Triinu Tapver ja Arenguseire Keskuse ekspert Olavi Miller arutavad saates, kas kaitsetööstus, andmekeskused, IT, kinnisvara või hoopis miski muu veab Eestit järgmised 30 aastat.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele