Windowsi aeglasel käivitumisel on mitmeid põhjuseid, selgitas DeviceVMi spetsialist Ben Chong. "Esiteks on Windows üsna suur,” sõnas ta. See tähendab, et käivitumisel on vaja järgida megabaitide jagu juhtnööre – alates rakenduste avamisest kuni mälu kontrollimiseni. Paljudel arvutitel on ka lisatarkvara, mida Windows käivitumisel automaatselt laeb. „Paljudel juhtudel saab inimene oma Windowsi arvutiga kaasa hulga asju, mida ta tegelikult ei vaja,” ütles Chong. „Kõigi nende programmide käivitamine võtab tublisti aega.”
Arvuti sisselülitumisel käivitub tarkvara, mida nimetatakse baasvahetussüsteemiks ehk BIOSiks. See on arvuti püsimälusse salvestatud programm, mis seob arvuti operatsioonisüsteemi välisseadmetega ja millele arvuti kasutajal ligipääsu pole. BIOS kontrollib üle riistvara ning seab üles operatsioonisüsteemi. Splashtop pannakse BIOSi osaks, niisiis käivitub ta enne operatsioonisüsteemi. Kasutaja näeb lihtsat ekraanipilti, mis pakub välja väikse programmivaliku. Muuhulgas saab siseneda Firefoxi veebibrauserisse, meediapleierisse, Skype’i, messenger-programmi või lubada Windowsil käivituda. Rakendused on paigutatud välkmälu kiibile emaplaadil, seega pääseb neile kiiresti ligi – isegi siis, kui kõvaketas alt veab, märkis Speiser.
DeviceVM ei ole ainuke ettevõte, mis püüab pakkuda inimestele võimalust Windowsist mööda hiilida. Paljudes arvutites kasutatavate baasvahetussüsteemide väljastajaks olev ettevõte Phoenix Technologies teatas hiljuti uue tehnoloogia nimega HyperSpace valmimisest. HyperSpace on imeväike operatsioonisüsteem, mida saab kasutada juba Windowsi käivitumisel. Programm loodetakse sülearvutitesse integreerida selle aasta teisel poolel. Samal ajal püüab ka DeviceVM välja töötada Splashtopi versiooni, mis töötaks Windows’i käivitumisega samal ajal.
Intel püüab omalt poolt arendada nii tarkvara kui riistvara, mis lühendaksid arvuti käivitumise aega. „Käivitumise aeg on üks asi, mille juures on kõvasti arenemisruumi,” ütles Inteli spetsialist Steve Grobman. Praegu katsetab Intel mäluvarianti Intel Turbo Memory, mis käivitab Windowsi kiiremini, võttes vajaliku informatsiooni kõvaketta asemel välkmälust. See võtab ka vähem energiat, mis on kaasaskantavate seadmete juures suureks plussiks. Grobmani sõnul töötab Turbo Memory koos Microsofti tarkvaraga ReadyDrive ja ReadyBoost.
Grobman lisas, et Splashtop meenutab väikseid operatsioonisüsteeme, mida praegu kasutavad mõned väiksed kaasaskantavad seadmed, millega saab korraga ligi pääseda vaid üksikutele rakendustele. „Arvan, et Splashtop töötab samal põhimõttel, kuid lihtsalt veidi laiemal otstarbel, sest seda saab kasutada ka laua- ja sülearvutites. Tegemist on positiivse arenguga, sest selle abil on võimalik arvuteid kindlates olukordades lihtsamini kasutada.”
Seotud lood
Arvutiturbe uurimisega tegelev firma Panda
Research hoiatab oma analüüsis uut tüüpi viiruste eest, mis suudavad kasutajate
pangakontodelt raha varastada, ilma et kasutaja seda märkaks, kirjutas Hillar
Aarelaid CERTist.
Download Squad toob välja viis kõige
tüütumat programmi, mida suur osa inimestest kasutab, sest ei ole olemas
alternatiive või siis ei osata neid leida. Tegemist on tõelise
elevanttarkvaraga, mis ka kõige uuema arvuti paneb venima ja surisema nagu 64
megabaidise RAM-iga Pentium 2.
Kümme enimloetud lugu sel nädalal
Novaatoris.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.