Eesti hiilib lähemale euroliidu ostujõule

2006. aastal oli Luksemburgis SKP elaniku kohta ostujõu terminites 2,5 korda üle euroliidu 27 liikmesriigi keskmise ostujõu standardi. Luksemburgi kõrge SKP elaniku kohta on seletatav osalt suure osa piiriüleste töötajatega kõigi töökohtade seas. Kuigi võõrtöölised aitavad kaasa SKP kasvule, ei arvestata neid SKP arvutamisel inimese kohta, sest sel juhul loetakse vaid residente.

Ostujõu standardi tabelis teisel kohal oleva Norra elanike ostujõud on EL keskmisest 186% ning kolmandal kohal oleva Iirimaa elanike ostujõud oli peaaegu 50% üle keskmise.

Hollandi, Austria, Taani, Rootsi ja Belgia elanike ostujõud on vahemikus 20-30% üle keskmise.

Suurbritannia, Soome, Saksamaa ja Prantsusmaa näitajad olid vahemikus 10-20% üle EL keskmise, samas Hispaania, Itaalia ja Kreeka olid keskmise lähedal.

Küpros ja Sloveenia olid umbes 10% alla EL27 keskmise, samas Tšehhi, Malta ja Portugal olid umbes 20-25% alla keskmise.

Eesti, Ungari ja Slovakkia olid umbes 35% alla euroliidu keskmise ning Leedu, Läti ja Poola olid vahemikus 40-50% alla keskmise ostujõu standardi. Rumeenia ja Bulgaaria elanike ostujõud on umbes 60% alla euroliidu keskmise ostujõu.

Eurotsoonis on ostujõu standard 110% euroliidu keskmisest, mis tähendab, et euro kasutusele võtnud riikides on ostujõud 10% üle euroliidu keskmise.

Eurostat on reastanud 27 euroliidu liikmesriigid, kolme kandidaatriigi, kolme Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riigid ja nelja Lääne-Balkani riigid ostujõu pariteetsuse alusel arvutatud SKP järgi.