Majandusliku koostöö ja arengu
organisatsiooni OECD andmetel möödus Eesti 2005. aastal elanike ostujõul
põhineva sisemajanduse kogutoodangu arvestuses Slovakkiast ning läheneb jõudsalt
Ungarile.
OECD raporti kohaselt moodustab Eesti ostujõud 57 protsenti organisatsiooni liikmete keskmisest ning edestab sellega Lätit, Leedut, Poolat ja Slovakkiat, vahendas postimees.ee.
2005. aasta andmetel põhinev uuring võrdles 55 riigi elanike tegelikku ostujõudu.
Kui 2002. aastal oli vahe Tšehhiga 22 ja Ungariga 13 protsendipunkti, siis 2005. aasta andmetel on vahe kahanenud vastavalt 15- ja 2punktiseks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Vanast Euroopast on suure kukkumise läbi teinud Itaalia, kelle 2002. aasta 105protsendiline ostujõud on kahanenud 96 protsendini. OECD jõukaimad riigid on endiselt Luksemburg 264- ja Norra 164protsendilise ostujõuga.
2005. aasta andmetel põhinev OECD uuring võrdles 55 riigi elanike tegelikku ostujõudu. Uurimuses võrreldi 3000 eri kauba hindu erinevates riikides.
Seotud lood
Eestlased on 23. kohal Eurostati ostujõu
standardi tabelis, Eesti elanike ostujõud oli 2006. aastal 31% alla Euroopa
Liidu keskmise.
Põltsamaa Felixi juht Anti Orav leiab, et
Eesti turul kujutab toiduainetööstusele suurimat ohtu laenuralli, mille
tagajärjel võib ostujõud langeda.
Eesti majandust võib peagi tabada sama
stsenaarium, mille läbis Portugal – areng võib jääda vinduma.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.