- OMX Baltic−0,08%314,3
- OMX Riga0,07%942,73
- OMX Tallinn−0,07%2 145,98
- OMX Vilnius−0,41%1 502,55
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,17%10 872,29
- Nikkei 2250,5%65 856,43
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,57
- OMX Baltic−0,08%314,3
- OMX Riga0,07%942,73
- OMX Tallinn−0,07%2 145,98
- OMX Vilnius−0,41%1 502,55
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,17%10 872,29
- Nikkei 2250,5%65 856,43
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,57
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
OECD: eestimaalaste ostujõud lähenes Ungarile
OECD raporti kohaselt moodustab Eesti ostujõud 57 protsenti organisatsiooni liikmete keskmisest ning edestab sellega Lätit, Leedut, Poolat ja Slovakkiat, vahendas postimees.ee.
2005. aasta andmetel põhinev uuring võrdles 55 riigi elanike tegelikku ostujõudu.
Kui 2002. aastal oli vahe Tšehhiga 22 ja Ungariga 13 protsendipunkti, siis 2005. aasta andmetel on vahe kahanenud vastavalt 15- ja 2punktiseks.
Vanast Euroopast on suure kukkumise läbi teinud Itaalia, kelle 2002. aasta 105protsendiline ostujõud on kahanenud 96 protsendini. OECD jõukaimad riigid on endiselt Luksemburg 264- ja Norra 164protsendilise ostujõuga.
2005. aasta andmetel põhinev OECD uuring võrdles 55 riigi elanike tegelikku ostujõudu. Uurimuses võrreldi 3000 eri kauba hindu erinevates riikides.
Seotud lood
Eestlased on 23. kohal Eurostati ostujõu
standardi tabelis, Eesti elanike ostujõud oli 2006. aastal 31% alla Euroopa
Liidu keskmise.
Põltsamaa Felixi juht Anti Orav leiab, et
Eesti turul kujutab toiduainetööstusele suurimat ohtu laenuralli, mille
tagajärjel võib ostujõud langeda.
Eesti majandust võib peagi tabada sama
stsenaarium, mille läbis Portugal – areng võib jääda vinduma.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
- ST
Võlakirju saab märkida 8. septembrini
- ST
Võlakirju saab märkida 8. septembrini
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele