Soojenev kliima võtab jõuluvanalt vildid

Iga aasta sügisel pööravad Rovaniemi elanikud, poepidajad, reisifirmade töötajad ning põdrakarjused pilgud taevasse, ootuses, et tuleks lumine talv.

„Kõik, kes töötavad turismi alal, on mures. Viimased kolm-neli aastat on olnud rasked,” ütles Rovaniemi jõuluvanakontori omanik Jarmo Kariniemi. Igal aastal peibutab võimalus kohtuda Rovaniemis „ehtsa” jõuluvanaga kohale 340 000 turisti.

Tänavu pisut enne jõule on maas vaid 20 sentimeetrit lund, sellest piisab, et saaks sõita saani ja koerarakenditega. Samas on jõed ja järved endiselt jääta ning seetõttu jäävad turistid ilma mõnust, mida pakub reesõit järvejääl.

Lapimaa teenib igal aastal turismist otseselt ja kaudselt 235 miljonit eurot, umbes 60 protsenti sellest tuleb talveperioodil.

„Põhjamaade talvine turismihooaeg lüheneb nii algusest kui lõpust,” ütles klimatoloog Heikki Tuomenvirta AFPle.

Soome talvine keskmine õhutemperatuur tõuseb 2050. aastaks prognooside kohaselt kolm kuni kuus kraadi ning aastaks 2080 neli kuni kaheksa kraadi. Rovaniemi praegune keskmine talvine temperatuur on miinus 15 Celsiuse järgi, see tõuseb prognooside kohaselt kaheksale miinuskraadile.

„Sademete hulk talvel suureneb nii lume kui vihma näol, kindlasti sajab rohkem vihma,” lisas Tuomenvirta. See vihm aga sulatab lume, mis muidu katab Lapimaad novembrist aprillini.

Rovaniemist veelgi põhja pool asuvad linnad on juba teenimas kasu sellest, et jõulupealinnas annab kliima soojenemine endast juba märku. Kolme sõidutunni kaugusel Rovaniemist põhjas rõõmustab hotellijuht Carina Winnebaeck, et kui Rovaniemis on vahel lund ja vahel maa must, siis Enontekioes on alati lumi. Briti reisikorraldajad ongi juba asunud turiste sinna vedama.

Kliima soojenemisel on mitmeid lühiajalisi meeldivaid külgi – küttearved vähenevad, põhjariikides paranevad põllumajandusega tegelemise võimalused, suvine turismihooaeg pikeneb, siiski on pikaajalised mõjud piirkonna taimestikule, loomadele ning kohalikele elanikele kohutavad.