Teadlane on end pühendanud jõuluvanadele

Trinkausi uusimaid avastusi: „Suurem protsent lapsi näis olevat jõuluvana külaskäigu suhtes ükskõiksed. Nagu varasematelgi aastatel, olid laste saatjad elevil või vähemalt tegid näo, et püüavad näida elevil.”

Trinkausi varasemad tööd – tal on ligi sada avaldatud teadusartiklit, enamasti üks kuni kolm lehekülge kergesti loetavat teksti – tõid talle 2003. aastal Ig Nobeli kirjandusauhinna. Ig Nobelid antakse välja vahetult päris Nobelite eel aasta kõige naljakamate teadustööde autoritele, neid kutsutakse ka liba-Nobeliteks.

Trinkaus on näiteks kogunud hoolikalt statistikat inimeste kohta, kes kannavad sirmimütsi peas tagurpidi, autojuhtide kohta, kes ei peatu Stopp-märgi ees, aga ka nende kohta, kes üritavad supermarketite kiirkassas maksta liiga paljude esemete eest, lisaks veel paljude muude igapäevaste tüütute pisiasjade kohta.

Miks inimesed nii teevad… seletuse jätab Trinkaus parem teiste hooleks.

Endise insenerina on Trinkaus põhjalik ja metoodiline. Ta jälgib inimeste tegevust, loeb kokku korrad ning kirjutab selge ning lühikese kirjelduse. Kui talle jääb arusaamatuks, miks miski on just nii, nagu ta näeb, heidab Trinkaus kõrvale moodsad akadeemilise teaduse võtted, kus püütakse asju seletada. Ta ütleb enda kohta. „Minu missioon on leida andmeid, millest tekiks teooria, mitte koguda andmeid teooria kinnituseks.”

Viimasel ajal on tal olnud raskusi oma teadustööde avaldamisega. Mõne ajakirja toimetajad on nõudnud, et ta seletaks, kuidas tema avastused suhestuvad teiste, alati mitte asjakohaste teadustöödega. Seetõttu on viimane jõuluvana-teemaline artikkel kaks lehekülge pikem kui varasemad. need kaks lehekülge sisaldavad vähehuvitavaid triviaalsusi, mis lisati toimetajate nõudel.