NASA avalikustas esialgsed inimese Marsile saatmise plaani üksikasjad

2004. aasta jaanuaris avalikustas USA president George W Bush plaani saata inimene taas Kuule 2020. aastaks, rajada sinna püsiv baas ning saata seejärel seni veel paika panemata aastal inimene ka Marsile.

Marsi poole suunduv kosmoselaev pannakse kokku Maa-lähedasel orbiidil. Kosmoselaeva osad viiakse orbiidile hetkel veel arendamisjärgus olevate Ares V rakettidega.

Esialgu on missiooni algus planeeritud 2031. aastale. Lend Marsile kestaks kuus kuni seitse kuud. Missiooni maksumus on veel ebaselge, erinevatel hinnangutel jääb see 20 ja 450 miljardi dollari vahele.

Inimesed ja Marsil elamiseks vajalik saadetakse punase planeedi poole eraldi kosmoselaevadega. Kaks „kaubalaeva” stardivad aastatel 2028 ja 2029.

Astronaudid kasvatavad kosmoselaevas puu- ja juurvilju, mida on vaja ühest küljest värske toidu saamiseks, kuid asja põhiline eesmärk on pakkuda kosmosereisijatele pika reisi ajal vaheldust ning emotsionaalset kosutust, mida kasvavad taimed eeldatavasti annavad.

Marsil veedavad astronaudid 16 kuud. Marsil viibimise ajal hakkab energiat tootma väike tuumareaktor.

Astronaudid peavad olema väga hästi varustatud ning valmis igasugusteks ebameeldivusteks, sest maapealsele abile pole mõtet loota. Neil peab olema võimalik teha kõikvõimalikke parandustöid ning isegi valmistada uusi varuosi.

Kosmoselaevas olevat vett ja õhku puhastatakse pidevalt ning suunatakse uuesti kasutusse. Siiski on jäänud veel palju lahendamata küsimusi, mis puudutavad astronautide heaolu pika reisi vältel. Näiteks tuleb leida efektiivne viis kaitsmaks inimesi Päikeselt lähtuva kiirguse eest nii Marsil kui ka teel sinna. Samuti on vaja komplekteerida meditsiinivarustus, et diagnoosida ja ravida haigusi ning vigastusi.

Just seetõttu kavatsetaksegi kõigepealt rajada baas Kuule, et seal katsetada Marsilennul kasutatavat tehnoloogiat.