Kas osoon on hea või halb?

90 protsenti atmosfääri osoonikogusest on stratosfääris (umbes 10 kuni 50 kilomeetri kõrgusel maapinnast olev õhukiht). Seal moodustab osoon osoonikihi, mis kaitseb Maa elustikku Päikeselt lähtuva rakke hävitava ultraviolettkiirguse eest.

Osoon on kolmest hapniku aatomist koosnev molekul, mis saab moodustuda ka maapinnalähedases õhukihis. Peamiselt tekib osoon maapinnalähedastes õhukihtides saastegaaside ja UV-kiirguse vastastikmõjul. Seetõttu on ka osooni kontsentratsioon saastunud suurlinnades kõrgem kui maal.

Stratosfääri osoon kaitseb elusorganisme, kuid vahetu kokkupuude osooniga on hoopis kahjulik. Osoon kahjustab taimi ning ärritab inimeste kopse.

Üldiselt on maapinnalähedane ja stratosfäärne osoon üksteisest eraldatud, kuid vahel võib juhtuda, et kõrgemal paiknev osoonikiht langeb oluliselt madalamatele tasemetele. Stratosfääri ja selle all oleva troposfääri piiri määrab temperatuurigradient – kõrguse suurenedes troposfääris üldiselt õhutemperatuur langeb, stratosfääris aga tõuseb. Kui see piir nihkub tavalisest mitu kilomeetrit kõrgmale, paisatakse troposfääri suur kogus stratosfääri osoonikihi osoonist. Selliseid harvu ja lühiajalisi nähtusi nimetatakse osooniintrusioonideks ning neid kirjeldatakse 8. novembril ilmunud ajakirja Nature artiklis.