Tartu Ülikooli õigusteaduse õppeprodekaan
Irene Kull ütles, et valvurite toomine eksamitele kontrollima on kõige
viimane variant vältimaks üliõpilaste spikerdamist eksamitel.
"Kindlasti ei ole meil ülikoolis tohutut probleemi spikerdajatega, aga ka paar juhtumit on ülikooli jaoks halb," ütles Kull. Massülikoolides nagu Tartu tuleb eksamiküsimused ja eksamikorraldus seada selliselt, et mahakirjutamine muutuks võimatuks või töö olekski abimaterjalidega. Ka praegu on humanitaarainetes mõned eksamid abimaterjalidega.
"Õppejõudusid ei saa rakendada üliõpilaste jälgimiseks, sellest tekkis ka mõte," põhjendas Kull oma uitmõtet kasutada valvet eksamitel. Kaalutud on magistrantide ja doktorantide lisatasustamist valvamise eest, kuid ka neil on palju tegemist.
"Eetiliselt ei ole vahet, kes üliõpilasi valvab - kas õppejõud või sekretär," kommenteeris õppeprodekaan. Ühe auditooriumi peale oleks mõistlik umbes 2 inimest üliõpilasi jälgima.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kull arvab, et kõige halvem asja juures ongi see, et spikerdamise tõttu õpitu kvaliteet langeb, aga magistrisse võetakse vastu ju hinnete alusel.
Seotud lood
Ohjeldamaks üliõpilaste massilist spikerdamist, kaalub Tartu Ülikooli
õigusteaduskond eksamitele ja kontrolltöödele koguni valvurite palkamist.
Tallinna Ülikool (TLÜ) pakub firmadele
võimalust tellida turu-uuringuid, mille teostavad üliõpilased ning millest hea
töö korral saab nende diplomitöö.
Maailma ülikoolide tippu kuuluv
Massachusettsi Tehnoloogiainstituut (MIT) on teinud interneti kaudu vabalt
ligipääsetavaks oma õppematerjalid.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.