Tartu Ülikooli õigusteaduse õppeprodekaan
Irene Kull ütles, et valvurite toomine eksamitele kontrollima on kõige
viimane variant vältimaks üliõpilaste spikerdamist eksamitel.
"Kindlasti ei ole meil ülikoolis tohutut probleemi spikerdajatega, aga ka paar juhtumit on ülikooli jaoks halb," ütles Kull. Massülikoolides nagu Tartu tuleb eksamiküsimused ja eksamikorraldus seada selliselt, et mahakirjutamine muutuks võimatuks või töö olekski abimaterjalidega. Ka praegu on humanitaarainetes mõned eksamid abimaterjalidega.
"Õppejõudusid ei saa rakendada üliõpilaste jälgimiseks, sellest tekkis ka mõte," põhjendas Kull oma uitmõtet kasutada valvet eksamitel. Kaalutud on magistrantide ja doktorantide lisatasustamist valvamise eest, kuid ka neil on palju tegemist.
"Eetiliselt ei ole vahet, kes üliõpilasi valvab - kas õppejõud või sekretär," kommenteeris õppeprodekaan. Ühe auditooriumi peale oleks mõistlik umbes 2 inimest üliõpilasi jälgima.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kull arvab, et kõige halvem asja juures ongi see, et spikerdamise tõttu õpitu kvaliteet langeb, aga magistrisse võetakse vastu ju hinnete alusel.
Seotud lood
Ohjeldamaks üliõpilaste massilist spikerdamist, kaalub Tartu Ülikooli
õigusteaduskond eksamitele ja kontrolltöödele koguni valvurite palkamist.
Tallinna Ülikool (TLÜ) pakub firmadele
võimalust tellida turu-uuringuid, mille teostavad üliõpilased ning millest hea
töö korral saab nende diplomitöö.
Maailma ülikoolide tippu kuuluv
Massachusettsi Tehnoloogiainstituut (MIT) on teinud interneti kaudu vabalt
ligipääsetavaks oma õppematerjalid.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.