Riigikontrolör Mihkel Oviir koostas
ülevaate, kus ta juhib tähelepanu riigi vara majandamisega seotud
probleemidele.
Arvestades äriühingute olulisust riigi jaoks, korraldas riigikontroll 2006. aastal auditi, mille eesmärgiks oli anda vastus küsimusele, kui hästi on riik käitunud peremehena ning korraldanud järelevalvet äriühingutes toimuva üle. Selleks hinnati järelevalve toimimist majandus- ja kommunikatsiooni- ning põllumajandusministeeriumi valitseda olevates äriühingutes, selgus riigikontroll.ee kodulehelt.
Auditi käigus tuvastati järelevalve korralduses olulisi puudujääke, millest tulenevalt pole riigikontroll pole kindel, et riigi äriühingute suunamine ning järelevalve on korraldatud otstarbekalt ja toimivalt.
2006. a lõpu seisuga osales riik 43 äriühingus, neist 31s oli ta ainuomanik. Aasta jooksul võõrandas riik osaluse 7 äriühingus. 2007. aasta sügistalvel on plaanis võõrandada veel vähemalt kaks osalust. Endiselt on suurimaks osaluste valitsejaks majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle valitsemisalasse kuulub 18 riigiosalusega äriühingut. Suuruselt teiseks valitsejaks on rahandusministeerium 8 äriühinguga.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Riigikontrolör Mihkel Oviiri koostatud
ülevaatest selgub, et võrreldes 2005. aastaga laekus mullu riigile dividende 52%
enam ehk 1,3 miljardit krooni.
Riigil on kavas järgmisel aastal tööle
võtta 2500 uut riigiametnikku, sealhulgas loob riik ligi 750 uut töökohta,
kirjutas postimees.ee.
Riigikontrolör Mihkel Oviir koostas
ülevaate, mis võtab kokku osa riigikontrolli tööst riigi vara auditeerimisel
2006. ja 2007. aastal, kus probleemina nägi ta seda, et riigi osalusega
ettevõtete juhtimine pole hinnatav ega läbipaistev.
Sajast 10 ja enama töötajaga
ettevõttest kasutas oma töös arvutit 94, teatas statistikaamet. Peaaegu kõigil
neist oli ka interneti-ühendus.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.