Sajast 10 ja enama töötajaga
ettevõttest kasutas oma töös arvutit 94, teatas statistikaamet. Peaaegu kõigil
neist oli ka interneti-ühendus.
Arvutit kasutas 94% ettevõtetest, 99%-l neist oli ka Interneti-ühendus. Endiselt vajas enim ettevõtteid Internetti panga- ja finantsteenusteks. Levinuim Interneti-ühenduse liik oli ADSL ja SDSL püsiühendus, mida kasutas seitse ettevõtet kümnest, muid püsiühenduse liike, nagu kaabel-TV, liisitud liinid jne kasutas kaks ettevõtet kümnest.
Teisi interneti-ühenduse liike (sissehelistamine, ISDN, mobiilne ühendus) kasutati vähem ja kombineeritult püsiühendusega.
Ettevõtted kasutasid avaliku sektori pakutavaid e-suhtluse võimalusi aktiivselt. Avaliku sektori veebikülgedelt sai infot kaheksa ettevõtet kümnest, enamik neist laadis sealt alla ka blankette. Blankette tagastas Interneti kaudu kuus ettevõtet kümnest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Oma firmat tutvustav veebisait oli kuuel ettevõttel kümnest. Enamasti tutvustas veebisait ettevõtte tooteid ja teenuseid (92%), pakuti juurdepääsu tootekataloogidele ja hinnakirjadele (47%) ning osutati müügijärgset teenindust (26%). Spetsiaalset e-kaubanduse keskkonda pakkus oma veebisaidil iga kümnes veebisaiti omav ettevõte.
2007. aastal uuris Statistikaamet ka haldustarkvara kasutamist ettevõtetes ja e-arvete levikut. Ettevõtte ressursside planeerimise lahendused võimaldavad integreeritult hallata olulisi ärikomponente, nagu tooteplaneerimine, varustamine, laoseis, turustamine, kliendihaldus, tellimuste täitmine jne.
Ressursihaldustarkvara kasutas keskmiselt iga üheksas arvuteid kasutav ettevõte, 100 ja enama hõivatuga ettevõtete seas aga iga kolmas.
Kliendisuhete haldamise tarkvara kasutas keskmiselt iga seitsmes ettevõte, 100 ja enama hõivatuga ettevõtete hulgas aga iga neljas.
Automaattöötlust võimaldavaid digitaalseid e-arveid oli saanud iga neljas Interneti-ühendusega ettevõte, seevastu vaid pool neist oli e-arveid välja saatnud.
Infotehnoloogia kasutamist ettevõtetes uurib Statistikaamet 2001. aastast. Vaatlus hõlmab 10 ja enama hõivatuga ettevõtteid.
Hetkel kuum
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Riigikontrolör Mihkel Oviir koostas
ülevaate, kus ta juhib tähelepanu riigi vara majandamisega seotud
probleemidele.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.