- OMX Baltic0,07%308,36
- OMX Riga0,00%900,07
- OMX Tallinn0,19%2 102,56
- OMX Vilnius0,15%1 452,65
- S&P 500−1,44%7 365,46
- DOW 30−0,09%51 666,84
- Nasdaq −2,21%25 587,04
- FTSE 100−0,09%10 428,85
- Nikkei 225−3,55%69 788,38
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%84,81
- OMX Baltic0,07%308,36
- OMX Riga0,00%900,07
- OMX Tallinn0,19%2 102,56
- OMX Vilnius0,15%1 452,65
- S&P 500−1,44%7 365,46
- DOW 30−0,09%51 666,84
- Nasdaq −2,21%25 587,04
- FTSE 100−0,09%10 428,85
- Nikkei 225−3,55%69 788,38
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%84,81
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pajula: valuutakomitee kaks nägu
SEB makroanalüütik Hardo Pajula kirjutab
tänases Eesti Päevalehes valuutakomitee kahest näost, töötuse ja palgakasvu
seostest ning inflatsioonist.
1958. aastal avaldas majandusteadlane Alban William Phillips artikli “Töötuse ja nominaalpalkade kasvu vaheline sõltuvus Ühendkuningriigis 1861–1957”, ütleb Pajula.
Phillips tõi välja töötuse ja inflatsiooni vahelise negatiivse sõltuvuse. Mida kõrgem oli inflatsioon, seda madalam oli riigis töötus. Autori nime järgi tõmmatud joont hakati kutsuma Phillipsi kõveraks.
Leitud sõltuvus viitas valitsuse võimele suunata oma eelarve- ja rahapoliitilikaga inflatsiooni ning töötuse valijaskonna soovitud punkti. Möödunud sajandi kuuekümnendatel see nii oligi.
Seitsmekümnendate aastate alguse naftašokk tõstis juhtivates lääneriikides aga korraga nii inflatsiooni kui ka töötust. Järelikult ei pidanud Phillipsi avastatud sõltuvus alati paika.
Pajula seob majandusteooria kohaliku kontekstiga ja ütleb, et kui valitsus püüab tööjõu kulusid kunstlikult madalal hoida, muutub hinnatõus krooniliseks.
Pajula soovitab peltsebuli välja ajada peltsebuliga ehk pidurdada inflatsiooni töötuse kasvuga. Kui töötus kasvab, siis hinnatõus pidurdub ning ühel hetkel jõuab tööhõive tasakaalumäärani, kuid madalama inflatsioonimäära juures.
"Mida tugevamini on inflatsiooniootused sisse juurdunud, seda tülikamaks osutub inflatsiooni alandamine," räägib Pajula. "Põhjusega umbusklikud inimesed tahavad enne oma ootuste ümberhindamist näha, et tegelik inflatsioon on olnud suhteliselt pikka aega tõepoolest oodatust väiksem."
Ta jätkab, et kuni inimeste ootused pole kohanenud, on töötuse tase selle pikaajalisest tasemest kõrgem. Tegeliku ning tasakaalulise töötuse vahelise lõhe suurus sõltub jällegi inflatsiooniootuste inertsusest. 1980. aastate alguse USA majanduslangus on siin tüüpiliseks näiteks.
Pajula lisab, et Eestis ei saa praegu rääkida valitsuse majanduspoliitika, vaid majanduskeskkonna olulisest muutusest. "Seetõttu arvangi ma, et meie lähiaastate majandusarengu prognoosimisel on võtmetähtsus küsimusel, kas meie ootused on tagasi vaatavalt kohanduvad või ratsionaalsed. Ehk teiste sõnadega, kas me teame oma õiget majandusmudelit. Viimase küsimuse vastus on ilmselt eitav."
Eestis valuutakomiteel rajanev rahasüsteem vähendas 1992. aasta 1076-protsendilise inflatsiooni ühe aasta jooksul 90 protsendini. See süsteem saab praeguse viie- kuni kuueprotsendilise inflatsiooniga hakkama, kuid hüperinflatsiooniga ilmselt mitte.
"Teiste sõnadega, me oleme viimastel aastatel näinud ainult valuutakomitee naeratavat nägu, aga varjupoolel on varuks veel teinegi," kirjutab Pajula, "seetõttu on minu arvates peagi põhiküsimus, kuivõrd me oleme seda nägu valmis taluma ja millal ilmuvad lehtedesse hüsteerilised pealkirjad “Miks valitsus midagi ei tee?”"
Seotud lood
Tänasel SEB Ida-Euroopa majandusülevaatel
prognoosis pank Eesti järgmise aasta majanduskasvuks 4 protsenti.
SEB makroanalüütiku Hardo Pajula andmetel
on Eesti majanduskasv tulnud investeeringutest, mistõttu toob nende vähenemine
kasvu alla.
SEB Eesti Ühispanga ökonomist Hardo Pajula
ütles, et üldine riskivaenulikkus tõstab kapitali hinda ääremaadel.
SEB jaepanganduse divisjoni direktor Riho
Unt ütles Eesti Kinnisvarafirmade Liidu seminaril „Mis saab edasi?“, et Eestis
ja Lätis on ülekuumenemise oht realiseerumas.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Intervjuu pereäri noore juhiga
Intervjuu pereäri noore juhiga
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele