Seitsmekümnendate aastate alguse naftašokk tõstis juhtivates lääneriikides aga korraga nii inflatsiooni kui ka töötust. Järelikult ei pidanud Phillipsi avastatud sõltuvus alati paika.
Pajula seob majandusteooria kohaliku kontekstiga ja ütleb, et kui valitsus püüab tööjõu kulusid kunstlikult madalal hoida, muutub hinnatõus krooniliseks.
Pajula soovitab peltsebuli välja ajada peltsebuliga ehk pidurdada inflatsiooni töötuse kasvuga. Kui töötus kasvab, siis hinnatõus pidurdub ning ühel hetkel jõuab tööhõive tasakaalumäärani, kuid madalama inflatsioonimäära juures.
"Mida tugevamini on inflatsiooniootused sisse juurdunud, seda tülikamaks osutub inflatsiooni alandamine," räägib Pajula. "Põhjusega umbusklikud inimesed tahavad enne oma ootuste ümberhindamist näha, et tegelik inflatsioon on olnud suhteliselt pikka aega tõepoolest oodatust väiksem."
Ta jätkab, et kuni inimeste ootused pole kohanenud, on töötuse tase selle pikaajalisest tasemest kõrgem. Tegeliku ning tasakaalulise töötuse vahelise lõhe suurus sõltub jällegi inflatsiooniootuste inertsusest. 1980. aastate alguse USA majanduslangus on siin tüüpiliseks näiteks.
Pajula lisab, et Eestis ei saa praegu rääkida valitsuse majanduspoliitika, vaid majanduskeskkonna olulisest muutusest. "Seetõttu arvangi ma, et meie lähiaastate majandusarengu prognoosimisel on võtmetähtsus küsimusel, kas meie ootused on tagasi vaatavalt kohanduvad või ratsionaalsed. Ehk teiste sõnadega, kas me teame oma õiget majandusmudelit. Viimase küsimuse vastus on ilmselt eitav."
Eestis valuutakomiteel rajanev rahasüsteem vähendas 1992. aasta 1076-protsendilise inflatsiooni ühe aasta jooksul 90 protsendini. See süsteem saab praeguse viie- kuni kuueprotsendilise inflatsiooniga hakkama, kuid hüperinflatsiooniga ilmselt mitte.
"Teiste sõnadega, me oleme viimastel aastatel näinud ainult valuutakomitee naeratavat nägu, aga varjupoolel on varuks veel teinegi," kirjutab Pajula, "seetõttu on minu arvates peagi põhiküsimus, kuivõrd me oleme seda nägu valmis taluma ja millal ilmuvad lehtedesse hüsteerilised pealkirjad “Miks valitsus midagi ei tee?”"
Seotud lood
Tänasel SEB Ida-Euroopa majandusülevaatel
prognoosis pank Eesti järgmise aasta majanduskasvuks 4 protsenti.
SEB makroanalüütiku Hardo Pajula andmetel
on Eesti majanduskasv tulnud investeeringutest, mistõttu toob nende vähenemine
kasvu alla.
SEB Eesti Ühispanga ökonomist Hardo Pajula
ütles, et üldine riskivaenulikkus tõstab kapitali hinda ääremaadel.
SEB jaepanganduse divisjoni direktor Riho
Unt ütles Eesti Kinnisvarafirmade Liidu seminaril „Mis saab edasi?“, et Eestis
ja Lätis on ülekuumenemise oht realiseerumas.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.