SEB: kinnisvarakriis tuleb aastail 2008-2009

„Kindlasti ei aita meie stabiliseerumist maailmafinantsurgudel valitsev ärevus. Riski ja hinna suhe on paigast väljas, kuna on toimunud pikk majandustõus, näiteks eluasemelaene on antud 0,6%lise intressiga. Eesti on väike majandus, mis on seotud Euroopaga. Kui ümbritsev keskkond jääb heaks, siis suuri tagasilööke ei tule,“ arvas ta.

Unt ütles seminaril, et ostjate hulk jääb samaks, kuid see ei kata ära juurde tulevat nõudlust. „Ka sünnib palju lapsi ja inimesed tahaksid kahetoalistest korteritest suurematele pindadele kolida, kuid nad ei tee seda, sest puudub usaldus ja teatakse, et vana pinna müümisega võib probleeme tulla. Kui arendaja teeks sellisele kliendile elu mugavamaks, oleks tal üks turunišš, milles edukas olla,“ arvas Unt. Turul on 150 000 klienti, kes võiks laenu võtta. „Praegu on psühholoogiliseid tegureid, mis neid takistab. Ostetakse rohkem järelturult, sest sealt on hinnad rohkem alla tulnud. Elamufond on vana, inimesed ei taha elada elujärje paranedes lõputult Mustamäe paneelmajades,“ nägi ta asja positiivset külge. Ta ennustas, et põhi on aastal 2008-2009 ja siis edasi läheb paremaks.

Eesti ettevõtjatel puudub Unti sõnul tihti plaan B. „Ei arvata, et midagi võiks halvasti minna. Kui küsida ettevõtte käest, et kui äri ei kasva 20%, mis siis saab, teatatakse, et ma võtan teisest pangast laenu. Väljumisstrateegia peab olemas olema, seni ei ole riskijuhtimine tähtis olnud ja riskid kipuvad kontsentreeruma. Kui midagi läheb halvasti, läheb väga halvasti. Äriplaani tuleb teha pikaajaliselt, mõeldes sellele, kuidas elada üle majanduslangused,“ soovitas ta ettevõtjatele.