- OMX Baltic0,07%308,36
- OMX Riga0,00%900,07
- OMX Tallinn0,19%2 102,56
- OMX Vilnius0,15%1 452,65
- S&P 500−1,44%7 365,46
- DOW 30−0,09%51 666,84
- Nasdaq −2,21%25 587,04
- FTSE 100−0,09%10 428,85
- Nikkei 225−3,55%69 788,38
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%84,81
- OMX Baltic0,07%308,36
- OMX Riga0,00%900,07
- OMX Tallinn0,19%2 102,56
- OMX Vilnius0,15%1 452,65
- S&P 500−1,44%7 365,46
- DOW 30−0,09%51 666,84
- Nasdaq −2,21%25 587,04
- FTSE 100−0,09%10 428,85
- Nikkei 225−3,55%69 788,38
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%84,81
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Küberkurjategijad loobuvad viirusrünnetest
Küberkurjategijad on leidnud uusi
mooduseid, kuidas teha interneti kaudu palju raskemini tuvastatavaid ja
peatatavaid rünnakuid, hoiatavad turvaeksperdid.
Küberründajate uuteks huviobjektideks on failivahetusvõrgustikud ning populaarsed veebilehed. Enam ei viitsita jännata arvutitesse sissemurdmise ning nende ülevõtmisega. Uute meetoditega on kurjategijad teinud ründeid, millesarnaseid turvaeksperdid pole varem näinud, teatas BBC.
Varem oli küberrünnete peamiseks tööriistaks robotvõrgud, mis koosnesid viiruste abil enda kontrolli alla võetud arvutitest. Sellist zombistatud arvutitest koosnevat võrku suudavad kurjategija üle riigipiiride interneti kaudu kaugjuhtida. Robotvõrkude abil saadetakse laiali rämpsposti ning üritatakse hankida infot, mida saab edasi müüa - näiteks salasõnu või krediitkaardiandmeid.
Samuti pommitati robotvõrkude abil servereid ja arvuteid tohutute andme- või päringuhulkadega.
Windowsi operatsioonisüsteemiga varustatud arvutist saab zombi, kui arvutikasutaja avab viirust sisaldava e-maili või käib lõkse täis veebikülgedel. Otsingumootor Google hinnangul on iga kümnes netikülg selline, kus leidub pahavara.
Arvutiturvalisusega firma Prolexic tehnoloogiajuht Paul Sop väidab, et nüüd oskavad nutikamad küberründajad veebikülgi ja servereid rivist välja ka ilma selleta, et peaksid ühtki arvutit kaaperdama.
Prolexic jälgis mais rünnet, milles kasutati ära populaarset failivahetusvõrgustikku. Paljud neist on jaoturid, mis suunavad inimese kohta, kust saab enda arvutisse laadida filme või muusikat.
"Üks jaotur läks rivist välja, seejärel suunati inimesed edasu järgmisse," ütles Sop.
Kasutades seda ära, suutis ründaja pommitada servereid kümnete tuhandete failivahetajate poolt tekitatud liiklusega, kes ise ei teadnudki, et nad ründes osalesid.
"Üheski selles ründes kasutatud arvutitest polnud pahavara," ütles Sop. Seega on sellistele rünnetele oluliselt raskem piiri panna või ennast nende eest kaitsta.
Tema sõnul oli tegu suurima failivahetusvõrgustikuga ning rünnaku igas sekundis liikus gigabaitides infot.
Samasuguseid ründeid tehakse ka mõne populaarse veebikeskkonna abil, et rünnata mõnd teist lehekülge või serverit. Selleks paigutasid ründajad populaarsele leheküljele Java-koodi, mille abil suunati päringud edasi rünnatavale lehele või serverisse.
Hetkel kuum
Jällegi polnud kasutatud ei viirusi ega usse, aga rünnaku sihtmärk jooksis suurte päringumahtude tõttu kokku.
Andre' M. Di Mino firmast Shadowserver Foundation, ütles, et häkkerid on tõepoolest oma käekirja muutmas ning ära pöördumas viirustest. Selle asemel moodustatakse aina rohkem ründevõrke failivahetusprogrammide või lihtsate võrgukülgede kasutajatest. "See on aina murettekitavam tendents," ütles ta.
Seotud lood
Iga kümnes internetilehekülg sisaldab
tarkvara, mis võib nakatada kasutaja arvuti, selgub otsingumootor Google'i
tehtud uuringust.
Eestit tabanud küberrünnakuid analüüsides
on britid võtnud vaatluse alla oma süsteemide haavatavuse. Valitsusekspertide
järeldus: oht samasugusteks rünneteks on suur ning aina kasvab.
Wired vahendab turvafirma Symantec
raportit, millest nähtub, mis hindades kauplevad häkkerid omavahel meie käest
varastatud infoga.
Küberkurjategijad on alustanud massiivseid
rünnakuid Itaalia veebilehtede vastu
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Intervjuu pereäri noore juhiga
Intervjuu pereäri noore juhiga
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele