Eestit tabanud küberrünnak võttis britid tõsiseks

Selgub, et koos teiste lääneriikidega on Suurbritannia olnud juba pikemat aega küberrünnakute sihtmärk - neid võtavad ette teiste riikide luureorganisatsioonid selleks, et interneti teel salajast infot varastada. Kuid ükski neist rünnetest pole mahult võrreldav sellega, mis tabas kevadel Eestit, kirjutas BBC.

Kui midagi samasugust peaks tabama Suurbritannia võrke, peavad analüütikud vägagi tõenäoliseks, et ründajaid saadab edu. "Väga suure tõenäosusega oleks samasuguselt organiseeritud küberrünnak Suurbritanniale väga edukas," ütles arvutiturvalisusega tegeleva firma Portcullis Security esindaja Paul Docherty. "See kahjustaks finantsinstitutsioone, samuti teisi süsteeme, mis on omavahel ühenduses." Tõenäoliselt oli Eestit tabanud rünne alles algus - järgmised ründed on palju korralikumalt ettevalmistatud ning toovad endaga kaasa palju rohkem kahju.

Kuigi häkkerite rünnakute ennetamisega tegeleb Suurbritannias nii rahvusliku infrastruktuuri kaitsekeskus kui ka arvutirünnete tõrjumise keskus, peavad eksperdid tõenäoliseks, et laiamahuliste küberrünnete risk suureneb lähema kolme-nelja aasta jooksul. Üks põhjusi on asjaolu, et globaalsed telekommunikatsioonifirmad võtavad üle internetipõhised protokollid.

Kuid juba praegu üritavad välismaised luureorganisatsioonid tasahilju pääseda interneti kaudu Suurbritannias ligi salajasele infole, mis puudutab riigikaitset, lennundust, geneetikat ja infotehnoloogiat. Ekspertide sõnul käib pidev nähtamatu lahing.

Kuid milles võiks küberrünnak praktikas väljenduda? Paul Docherty tõi näite Austraaliast, kus häkker võttis sülearvuti abil kontrolli alla heitvee ärajuhtimissüsteemi ning pumpas arvutist käske andes solki hotellihoovidesse, jõkke, samuti saastus ründe käigus joogivesi.

"Ta teadis juurdepääsu ning ta teadis, kuidas solki pumbata. Nii ta siis lasi pumpadel pumbata miljoneid liitreid. Kahjustatud süsteemi parandamine võttis aega kuid, samas ründele ei kulunud peaaegu üldse aega," ütles Docherty.