Justiitsministeeriumis on valmimas
seaduseelnõu, mis võimaldab võtta kriminaalvastutusele ka esimest korda
purjuspäi autoroolist tabatud juhte, kui tegemist on raske joobega.
Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Sten Lindi sõnul käsitleb praegune liiklusseadus esmakordset joobes juhtimist sõltumata joobe raskusest väärteona, kirjutas postimees.ee.
Kriminaalkorras ehk rahatrahvist kuni kolmeaastase vanglakaristusega võib purjus juhti karistada alates teistkordsest vahelejäämisest, kuid taas ei oma tema joobeastmel karistuse määramisel tähtsust.
«Seaduse muutmise eesmärgiks on seada karistuse raskus sõltuvusse juhi ohtlikkusest,» selgitas Lind. «On ilmne, et mida raskemas joobes juht on, seda vähem ta suudab autot valitseda, seetõttu peame vajalikuks karistada raskemas joobes juhte kohe kriminaalkorras.»
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Jaanipäeval tabati tänavu enam kui poole
võrra rohkem roolijoodikuid kui mullu samal ajal.
Tartu Maakohus mõistis raskes
alkoholijoobes kahe inimese surmaga lõppenud liiklusõnnetuse põhjustanud Juri
Levinile kokkuleppemenetluses kuus aastat vanglakaristust.
Postimees Online’i lugeja Hans Luige
arvates peaks roolijoodiku põhjustatud liiklusõnnetuse eest kaassüüdlastena
vastutusele võtma ka kaassõitjad, kes lubasid juhil joobnuna rooli istuda.
Politsei kavatseb liikluses hukkunute arvu
järsu kasvu tõttu märkimisväärselt karmistada karistusi väiksemate
kiiruseületuste eest.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.