Politsei kavatseb liikluses hukkunute arvu
järsu kasvu tõttu märkimisväärselt karmistada karistusi väiksemate
kiiruseületuste eest.
"Tõsi ta on, et oleme juba praegu muutunud nende väiksemate kiiruseületamiste suhtes varasemast märksa karmimaks," ütles Põhja politsei liiklusosakonna juhtivspetsialist Villu Vane Postimehele.
Kui varem vaatas politsei kümme kilomeetrit lubatust kiiremini sõitnud juhtide rikkumistele läbi sõrmede, siis nüüd on suhtumine muutunud. "Juhtidel tekkis tunne, et kuni 20-kilomeetrine kiiruseületus on otsekui iseenesest mõistetav," lausus Vane. "Seetõttu ei kavatse me sellist olukorda enam taluda."
Viimane surmavate tagajärgedega kiiruseületamine toimus laupäeval Läänemaal Taebla vallas, kus sirgel asulavälisel kruusateel Taeblast Kirimäe poole liikunud auto kaotas juhitavuse ja paiskus kraavi, küljega vastu puud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Liiklusstatistika kohaselt hukkus Eestis tänavu viie kuuga 71 inimest. See on kolmandiku võrra rohkem kui aasta tagasi. Veel kurvem on olukord meie naaberriikides Lätis ja Soomes, kus ohvrite arv on veelgi suurem.
Seotud lood
Justiitsministeeriumis on valmimas
seaduseelnõu, mis võimaldab võtta kriminaalvastutusele ka esimest korda
purjuspäi autoroolist tabatud juhte, kui tegemist on raske joobega.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.